logo  
      
ARTIKLID 
Raha, mida rahakotti ei panda

Krooni 10. aastapäeva tähistab Eesti Pank puhtast kullast vermitud mündiga.

Iga päev meie käest läbi käiva paberraha ja müntide kõrval annab Eesti Pank välja münte, mida paljud eestlased pole isegi näinud. Näiteks esmaspäeval esitleb pank krooni kümnendaks aastapäevaks ilmuvat kuldmünti. See on juba kolmas Eesti kuldmünt, ent esimene täiesti puhtast kullast – prooviga 999,9/1000. Veerand untsi ehk ligi kaheksa grammi kaaluv münt peaks olema ka esimene, mille ehtsust saab vanal heal viisil – hamba all – järele proovida. Mida kõrgem proov, seda pehmem kuld teatavasti on.

Käsitöö nagu vanasti

Niisuguseid tähtsündmusi nagu rahareform, vabariigi aastapäev, Tartu Ülikooli juubel jt märkivaid meenemünte on Eesti Pank kümne aasta jooksul emiteerinud kokku kümme. Krooni aastapäeva münt saab olema 11. Enamik münte on valmistatud kõrgeproovilisest (999 või 925) hõbedast. Kuldmünte on vermitud 1998. ja 1999. aastal. Väärismetallist münte ei anta siiski välja ainuüksi millegi tähistamise eesmärgil, neid tehes mõeldakse ka numismaatikutele.

Eesti Panga rahalabori juhataja Raivo Teeääre sõnul ostetakse meenemünte peamiselt kahel põhjusel – numismaatikud oma kollektsioonidesse ning tavainimesed kingitusteks. Kollektsionääre, kes kõik mündid järjepanu ära ostavad, on Eestis vaid mõnisada ja seetõttu turustatakse Eesti meenemünte rohkem välismaal.

Meenemündid ise erinevad tavalistest kroonidest-sentidest juba valmistamise keerukuse tõttu. Kui tavamünte vermib masin kiirusega 10-15 münti sekundis, siis peegliläikega hõbemünte vermitakse ükshaaval käsitsi ja iga münti lüüakse mitu korda. Tulemuseks on töö väga hea kvaliteet, mille kõrgeimat astet märgitakse terminiga proof. Proof-münt on näiteks Tartu Ülikooli juubeliraha, aga ka suurem osa teisi Eesti meenemünte.

Väärismetallist meenemüntide eripära on nende nominaali ja tegeliku väärtuse suur vahe. Kui krooni aastapäeva kuldmündi nominaaliks on 100 krooni, siis mündi müügihind ületab nimiväärtust enam kui kümnekordselt. Müügihind sisaldab endas metalli, vermimise, transpordi, eripakendi jm maksumuse. Mündi lõplik hind kujuneb siiski alles järelturul ja sõltub suuresti sellest, kuidas huvilised münti väärtustavad. Kõrge hinna ja piiratud ostjaskonna tõttu on meenemüntide tiraa˛ väike, enamasti alla 10 000. Krooni 10. aastapäeva münti vermitakse vaid 2000 tükki, mis on seni väikseim meenemündi tiraa˛. See münt võib üsna haruldaseks jääda.

Eestlased nuputasid uue tehnoloogia

Aprillis käibele lastud Tartu Ülikooli juubelimündi tegemisel on kasutatud maailma mõistes unikaalset tehnoloogiat. Tavaliselt valmistatakse kavandist kuni kümme korda suurem kipsmudel, mille järgi rahapajas lõigatakse mündikujutis selle õiges suuruses terasesse. Ülikooli mündi puhul aga kipsmudelit ei tehtud ja selle asemel loodi arvutis kolmemõõtmeline kavand. “Saatsime selle elektroonilisel teel Austraaliasse, kus faili põhjal lõigati kujutis metalli. Vermija andmetel pole varem proof-münti niimoodi veel tehtud,” selgitab Teeäär.

Meenemündiga on seotud ka üks omapärane juhtum Eesti krooni ajaloos. 1999. aastal andis Eesti Pank panga juubeli ja euro kasutuselevõtu puhul välja kuldmündi, mis otsustati kinkida ka president Lennart Merile tema 70. sünnipäevaks. Paraku oli münt alles Viini rahapajas vermimisel. Mündi president siiski sai – Viinist telliti kiiruga üks münt, mis toodi lennukiga Tallinnasse. Ja 26. märtsil lasti uus münt käibele, kuigi Eestis oli seda vaid üks eksemplar.

Et keegi oleks väärismetallist kalleid münte poes maksmiseks kasutanud, pole Teeäär kuulnud. Küll aga on leidunud neid, kes münti “päris” rahaks ei pea ning on üritanud seda õigemaga asendada. “Kord tuli üks rahahädas tudeng ühte kommertspanka ja soovis 100kroonist hõbemünti ringi vahetada 100kroonise paberraha vastu,” meenutab Teeäär. Kui pank poleks tudengil soovitanud minna mõnda antiigipoodi, teinuks neiu endale väga kahjuliku tehingu. Kuigi raha nominaal oli 100 krooni, oli selle reaalne väärtus neli korda suurem.

Meenemüntide väljaandmine pole aga mitte alati libedalt läinud. 1999. aastal emiteeris Eesti Pank ühekroonise laulupeomündi, mida vermiti Leedu rahapajas 50 000 tükki. Rahale jäi hilinemise tõttu eelreklaam tegemata ning laulupeoliste huvi mündi vastu oli väga väike. Ehk just selle ebaõnnestumise tõttu andis pank järgmise meenemündi, Tartu Ülikooli juubelit tähistava hõbemündi, välja alles tänavu. Krooni aastapäeva kuldmünt aga jääb Teeääre sõnul viimaseks meenemündiks tänavu.


 


WelcomeToEstonia