logo  
      
ARTIKLID 
Haruldasemate Eesti rahatähtede hind ulatub üle 150 000 krooni

Kollektsionäärid maksavad hästisäilinud paberraha ja müntide eest tuhandeid kroone.

Vanavarahuviliste ja kollektsionääride kodulehekülje projektijuhi Kaimar Ilvese sõnul on Eesti kõige kallim paberraha 1923. aastal välja lastud 5000-margane, mille hästi säilinud eksemplari eest tuleb praegu välja käia üle 150 000 krooni.

“Kodumaal teda sisuliselt ei liigu ja juba toona oli 5000-margaseid vähe käibel, sest Eesti inimene oli suhteliselt vaene ja pärast rahareformi enamik kupüüre hävitati,” ütles Ilves 174 500 tiraa˛iga trükitud paberraha kohta.

“Müntide ja paberraha maksumus sõltub tänapäeval eel-kõige nende säilivusest ning hind võib sellest tulenevalt mitu korda erineda. Pangasäilivusega ehk ilma vigastusteta 5000-margase eest küsitakse julgelt 10 000 eurot,” kinnitas kollektsionäär.


Kalleim münt käibele ei jõudnud

Väga hinnas on ka 1940. aastal trükitud kümnekroonised, mis kunagi käibele ei jõudnud ning jäid poognatest lahti lõikamata. “Kümnekrooniseid Eestis siiski liigub ja neid on võimalik osta poognalehtedena või hiljem lahtilõigatuna ning hind jääb vahemikku 2000–5000 krooni,” rääkis Ilves.

Eesti kõige haruldasem münt on 1926. aastal vermitud kümnemargane, mis ei jõudnud samuti käibele. Enamik selle mündi ligi kolmemiljonilisest tiraa˛ist löödi hiljem 25-sendisteks. “Kuna ta kuulutati kohe pärast vermimist kehtetuks, siis jõudis ringlusse vaid kübemeke, mis õnnestus hõlma all välja tuua,” lausus Ilves. Tema sõnul ulatuvad mündi hinnad 50 000–100 000 kroonini, kuid nende puhul esineb palju võltsinguid. “Müntide hind langeb kohe, kui raha on kriimustatud või tal leidub mõni täke,” selgitas Ilves suurt kõikumist.

Kallimad on veel 1926. aastal vermitud kolme- ja viiemargane, mille hinnad jäävad vahemikku vastavalt 1500–3000 ning 3500–6000 krooni. Mõnevõrra odavamad on kaks toona välja lastud hõbedast meenetemünti – 1932. aasta kahekroonine “Tartu Ülikool 300” ning 1933. aasta ühekroonine meenemünt “10. üldlaulupidu”.

Tänapäevastest meenemün-tidest tõi kollektsionäär esile 2002. aastal Eesti krooni taaskehtestamise 10. aastapäeva puhul 2000 tiraa˛iga välja lastud 100-kroonist kuldmünti, mis maksis Eesti Panga hinnakirja järgi 1500 krooni. “Nädalaga läbi müüdud mündi hind kahekordistus sisuliselt juba samal kuul ning praegu küsitakse tema eest 7500–13 000 krooni,” nentis Ilves.

Märkimist väärib ka Eesti Vabariigi 80. aastapäeva puhul 1998. aastal välja antud kullast 500-kroonine, mida müüdi ametlikult 3000 krooniga. Nüüd maksab ta 6000–10 000 krooni.

Teisipäeval emiteeris Eesti Pank ka krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud meenemündi. Kuldmündi nominaalväärtus on 100 krooni.


 


WelcomeToEstonia