logo  
      
PABERRAHAD 
Sorteeri/Order: Nimi/Date, Aeg/Date, Hind/Price ID:
Eesti marga pangatähtede loend 1919 - 1927
Infoks algajale bonistile, et mida koguda.

Riigikassatähed
5 penni / E. Poland / Riigi Trükikoda, Tallinn
10 penni / E. Poland / Riigi Trükikoda, Tallinn
20 penni / E. Poland / Riigi Trükikoda, Tallinn
50 penni 1919 / T. Ussisoo; A. Grinjev / Paalmann, Tallinn
1 mark 1919 / T. Ussisoo; A. Grinjev / Paalmann, Tallinn
3 marka 1919 / T. Ussisoo; A. Grinjev / Tilgmann, Helsingi 
5 marka 1919 / T. Ussisoo; A. Grinjev / Tilgmann, Helsingi 
10 marka 1919 / K. Raud / Tilgmann, Helsingi
25 marka 1919 / T. Ussisoo; T. Björnström / Tilgmann, Helsingi 
100 marka 1919 / T. Björnström / Tilgmann, Helsingi 
100 marka 1923 / H. Grinbergs; K. Toll; G. Vestenberg / Riigi Trükikoda, Tallinn 
500 marka / E. Poland / Riigi Trükikoda, Tallinn
500 marka 1923 / G. Vestenberg; G, Reindorff / Riigi Trükikoda, Tallinn
1000 marka 1923 / N. Triik / Riigi Trükikoda, Tallinn
Pangatähed
50 marka 1919 / E. Poland / Tilgmann, Helsingi
100 marka 1921 / E. Poland / Tilgmann, Helsingi
100 marka 1922 / R. Nyman / Elsner, Berliin
500 marka 1921 / E. Poland / Tilgmann, Helsingi
1000 marka 1922 / R. Nyman / Elsner, Berliin
1000 marka 1927 / R. Nyman / Riigi Trükikoda, Tallinn
5000 marka 1923 / R. Nyman / Elsner, Berliin
Paberraha
10 marka 1922 / G. Reindorff; G. Vestenberg / Riigi Trükikoda, Tallinn
25 marka 1922 / G. Reindorff; G. Vestenberg / Riigi Trükikoda, Tallnn
   
 
45 x 25 krooni, Lahtilõikamata rahapoogen, 2002

400€

Pakkuda on kaks rahapoognat:

Esimene poogen algab rahatähega ZZ 723676 ja lõppeb ZZ 943676

Teine poogen algab rahatähega ZZ 080005 ja lõppeb ZZ 066005


pilt
  ID: 7932
 
10 krooni, Eesti, PROOV, 1928

160€

Seisukord UNC.
pilt
: 2500 ID: 2880
 
10 krooni, Eesti, PROOV, 1937
160€

Seisukord UNC, perforeeritud numbriga 0500


pilt
: 2200 ID: 3739
 
100 krooni 1935, Eesti

50€

100  krooni 1935, 180 x 102; kujundaja G.Reindorff, trükitud Riigi Trükikoda, Tallinn; tiraa˛ 485 000.

Allikas: EESTI VABARIIGI RAHAD 1918-1992, autor Ivar Leimus


pilt
  ID: 7142
 
500 rubla, Venemaa 1898

130€

 


pilt
  ID: 3741
 
Eesti Vabariigi panganduse ja rahareformi 7%-lise välislaenu obligatsioon 1000 USD, 1927
Müüdud!

2003.a. Tallinnas A.Kulo raamat-kataloogis "Väärtpaberid Eestis" lk 19, pilt lk 44-45, I-79

Väljavõte raamat-kataloogist:

Juunis 1927.a, emiteeritud välislaenust realiseeriti £ 700 000 Londonis ja Amsterdamis ja $ 4 000 000 New Yorgis. Soodsa rahaturu konjunktuuri tõttu ja Rahvasteliidu soovituse mõjutusel õnnestus laenu mahutamine täiel määral. Laenu intressimääraks on 7% ja ta lasti turule kursiga 94½. Tasumine pidi sündima 40 a. jooksul, s.o. kuni 1967.a., kustutusfondi abil, millisesse pidi arvatama poolaastati 1/2% lunastamata pantkirjade nimesväärtusest, ostu või loosimise teel.
Laenu usaldusmeheks määrati Belgia finantsist, Rahvasteliidu finantskkomitee liige ja endine rahaminister Monsieur Albert Janssen ning tema asetäitjaks Eestis tolleaegne Eesti Panga nõustaja Sir Walter Williamson, ja viimase ametikohustuste lõppemisel 1930.a. peale - Eesti Pank. Laenu kindlustuseks panditi aksiisitulud, millised kanti nende laekumisel usaldusmehe poolt kontrollitavale eriarvele Eesti Pangas, kust pidi kantama üle Londoni ja New Yorki laenuteenituseks tarvisminevaid summasid poolaastati ette, kuna ülejääk pidi antama vabaks Eesti valitsusele. Laenutingimuste kohaselt ei tohtinud aksiisituludest laekunud summa ühelgi veerand aastal langeda alla 150% kogu laenuteenistuse summa vastavast (s.o. ¼) osast, kuid tegelikult oli see kogu aeg olnud märksa kõrgem.
Stockholmis ilmuvast "Eesti Päevalehest" (20. nov 1992) võime lugeda artiklist "Eesti ja Vene obligatsioonid "ärkavad ellu"
... Eesti osas on tegemist 1927.a. välja antud riigiobligatsioonidega. Nimelt võttis esimene Eesti Vabariik 40-aastase obligatsioonilaenu Inglismaalt ja USA-st. Seda aga ei olnud kunagi võimalik sisse osta, kuna Eesti okupeeriti N. Liidu poolt.
Ja nii muutusidki Eesti väärtbaberid originaalseteks suveniirideks.
Inglismaal hüvitati obligatsioonide omanikke kohe pärast sõja lõppu kullafondist, mille Eesti Vabariik oli deponeerinud Bank of Englandis. Inglased on aga vastandina Rootsile taastanud deponeeritud kulla täies ulatuses ja selle ka tagastanud. Seetõttu kavatseb Eesti - nagu ka Venemaa - hüvitada sümboolselt neid, kes on oma oblgatsioone säilitanud?!

lk 30, trükitud, Bradburg. Wilkinson Company. Ltd. England


pilt
  ID: 4657
 
1000 leid, Rumeenia, 1948

pilt
  ID: 3749
 
1000 marka, Aa, Haruldus!!!
Müüdud!


pilt
  ID: 7532
 
5000, leid, Rumeenia 1945

pilt
  ID: 3747
 

<< 1 2 >>

 


WelcomeToEstonia