Eesti Pank laskis 9. juunil ringlusse ühekroonise käibemündi, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale, tiraaž 20 miljonit.

Numismaatilised mündid pakuvad huvi oma ala spetside hulgas, investeerimismündid on pigem laiatarbekaup.

Meelis Atonen, AS Tavid: Tegemist on käibe, mitte meenemündiga, seega oleks see pidanud ka käibele jõudma, kuid seda ei juhtunud teps mitte.

Nagu arvata võiski, haistsid mündikollektsionäärid ja muidu ettevõtlikud inimesed teenimisvõimalust. Üks mu hea tuttav ostis või õigemini vahetas kommertspangas viiesajamündise ploki nimetatud käibemüntide vastu.

Tänaseks on järelturul nende ühekrooniste müntide hind tõusnud kuue kuni kümne kroonini tüki eest. Ja tõuseb kindlasti edasi. Mõtlen, et vaata, kus on inimestel nina!

Number: Üle 5 krooni on kolme kuuga kallinenud suve algul emiteeritud Eesti Vabariigi juubelile pühendatud ühekroonine münt.

Ühtlasi viis see mind mõttele, et mündibisnis on praktiliselt kindla peale minek. See nõuab kahtlemata kannatlikkust, mõningaid kollektsionääriteadmisi, samas aga ei eelda väga suurt alginvesteeringut.

Vara ise on, tõsi, võrdlemisi vähelikviidne, realiseerimine nõuab tööd, aga kasumimarginaal on suur.

Eesti müntidega äritsemise käimalükkav jõud on asjaolu, et mingeid konkreetseid siin vermitud münte jääb aja jooksul ainult vähemaks, mündid muutuvad haruldasemaks, järelikult nende hind ajas tõuseb.

Investeerimist saaks vabalt alustada Eesti Panga meene- või käibemüntidega. Teine idee on saada kätte kõik erinevad euromündid - esikülg on küll sama, ent tagakülg on igal riigil erinev.

Kollektsioneerimisega, numismaatikaga kaasneb kulusid. Mündikogud, väärismetallist investeerimismündid on tõenäoliselt liiga kallid, et neid kodus hoida. Parim lahendus on üürida pangas hoiulaegas.