Oleme huvitatud müntide ostmisest! Samas püüame jagada ka omapoolselt võimalikult palju teavet ja soovitusi müntidest ja nende kollektsioneerimisest! Kui Teil on mõni münt mida Te ei vaja siis pakkuge seda meile!
Numismaatika on üks vanemaid kogumisega seotud hobisid, mis tekkis kohe pärast raha käibeletulekut. Eestis on täna hinnanguliselt umbes poolsada tõsiseltvõetavat mündikollektsionääri, sadakond huvilit ja poolsada erineva tasemega mündikaupmeest.
Kunst, antiik ja mündid on ühed kindlamad alternatiivsed investeerimisvaldkonnad.
Varasematel aegadel, kui igal mündil oli maksevahendina ellujäämisväärtus, said seda hobi endale lubada ainult väga jõukad inimesed. Aja jooksul on müntide kogumisega tegelenud enamjaolt valitsejad, väejuhid ja kaupmehed, kes said endale lubada meie mõistes seisvaid vahendeid. Tihtipeale seisnes kogumine vallutatud alade ja kaubanduspiirkondade rahanäidistes – mida rohkem, seda uhkem.
Täna saab müntide kogumist harrastada igaüks, valides vastavalt rahakotile ja pühenduvusele oma kogumisvaldkonna. Numismaatikute elu on lihtsaks teinud ka praegused riikide väljaantavad kollektsioneerimise ja investeerimise metallmündid, mida võib ilma eriliste raskusteta hankida. Iseasi kui suurt põnevust selline kogumine pakub.
Numismaatilistel müntidel on määravaks mündi tiraaž, kujundus, teemavalik, edasine nõudlus ning esinemissagedus. Edasine investeeringuline hinnakasv oleneb just neist teguritest.
Kuigi praegune infoühiskond võimaldab globaalset suhtlemist, on numismaatiliste toodete hinnatase paljuski seotud regiooniga. Alati tasub koguda omas regioonis lihtsamalt realiseeritavaid münte, mis tagavad kogule likviidsuse. Eesti puhul saab rääkida tugevast Vene mõjust meie numismaatikute tegevusele. Viimastel aastatel on seoses Vene majanduse kasvuga sealsete müntide vastu eriti suur huvi olnud. Olenemata sellest, kas tegu on Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu või kaasaegse Venemaa väärismetallist meenemüntidega. Sama kehtib teiste arenevate majanduspiirkondade puhul, kus vastav turg on veel alahinnatud. Küll aga tundub praegune Eesti oma münditurg olevat ülehinnatut või ei oska teised arenenud münditurud omi münte vääriliselt hinnata.
Erinevalt teistest antikvaarsetest kogumisobjektidest on mündikogu tänu oma kompaktsusele lihtsasti hoiustatav pangaseifides ja see maandab turvalisusest tulenevaid riske.
Numismaatika on üks vanemaid kogumisega seotud hobisid, mis tekkis kohe pärast raha käibeletulekut. Eestis on täna hinnanguliselt umbes poolsada tõsiseltvõetavat mündikollektsionääri, sadakond huvilit ja poolsada erineva tasemega mündikaupmeest.
Kunst, antiik ja mündid on ühed kindlamad alternatiivsed investeerimisvaldkonnad.
Varasematel aegadel, kui igal mündil oli maksevahendina ellujäämisväärtus, said seda hobi endale lubada ainult väga jõukad inimesed. Aja jooksul on müntide kogumisega tegelenud enamjaolt valitsejad, väejuhid ja kaupmehed, kes said endale lubada meie mõistes seisvaid vahendeid. Tihtipeale seisnes kogumine vallutatud alade ja kaubanduspiirkondade rahanäidistes – mida rohkem, seda uhkem.
Täna saab müntide kogumist harrastada igaüks, valides vastavalt rahakotile ja pühenduvusele oma kogumisvaldkonna. Numismaatikute elu on lihtsaks teinud ka praegused riikide väljaantavad kollektsioneerimise ja investeerimise metallmündid, mida võib ilma eriliste raskusteta hankida. Iseasi kui suurt põnevust selline kogumine pakub.
Numismaatilistel müntidel on määravaks mündi tiraaž, kujundus, teemavalik, edasine nõudlus ning esinemissagedus. Edasine investeeringuline hinnakasv oleneb just neist teguritest.
Kuigi praegune infoühiskond võimaldab globaalset suhtlemist, on numismaatiliste toodete hinnatase paljuski seotud regiooniga. Alati tasub koguda omas regioonis lihtsamalt realiseeritavaid münte, mis tagavad kogule likviidsuse. Eesti puhul saab rääkida tugevast Vene mõjust meie numismaatikute tegevusele. Viimastel aastatel on seoses Vene majanduse kasvuga sealsete müntide vastu eriti suur huvi olnud. Olenemata sellest, kas tegu on Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu või kaasaegse Venemaa väärismetallist meenemüntidega. Sama kehtib teiste arenevate majanduspiirkondade puhul, kus vastav turg on veel alahinnatud. Küll aga tundub praegune Eesti oma münditurg olevat ülehinnatut või ei oska teised arenenud münditurud omi münte vääriliselt hinnata.
Erinevalt teistest antikvaarsetest kogumisobjektidest on mündikogu tänu oma kompaktsusele lihtsasti hoiustatav pangaseifides ja see maandab turvalisusest tulenevaid riske.
