Pakkuda on kaks rahapoognat:

Esimene poogen algab rahatähega ZZ 723676 ja lõppeb ZZ 943676

Teine poogen algab rahatähega ZZ 080005 ja lõppeb ZZ 066005

Antud ühe rahapoogna hind. 

Säilivus UNC.

Säilivus UNC, perforeeritud numbriga 0500

100  krooni 1935, 180 x 102; kujundaja G.Reindorff, trükitud Riigi Trükikoda, Tallinn; tiraaž 485 000.

Allikas: EESTI VABARIIGI RAHAD 1918-1992, autor Ivar Leimus

2003.a. Tallinnas A.Kulo raamat-kataloogis "Väärtpaberid Eestis" lk 19, pilt lk 44-45, I-79

Väljavõte raamat-kataloogist:

Juunis 1927.a, emiteeritud välislaenust realiseeriti £ 700 000 Londonis ja Amsterdamis ja $ 4 000 000 New Yorgis. Soodsa rahaturu konjunktuuri tõttu ja Rahvasteliidu soovituse mõjutusel õnnestus laenu mahutamine täiel määral. Laenu intressimääraks on 7% ja ta lasti turule kursiga 94½. Tasumine pidi sündima 40 a. jooksul, s.o. kuni 1967.a., kustutusfondi abil, millisesse pidi arvatama poolaastati 1/2% lunastamata pantkirjade nimesväärtusest, ostu või loosimise teel.
Laenu usaldusmeheks määrati Belgia finantsist, Rahvasteliidu finantskkomitee liige ja endine rahaminister Monsieur Albert Janssen ning tema asetäitjaks Eestis tolleaegne Eesti Panga nõustaja Sir Walter Williamson, ja viimase ametikohustuste lõppemisel 1930.a. peale - Eesti Pank. Laenu kindlustuseks panditi aksiisitulud, millised kanti nende laekumisel usaldusmehe poolt kontrollitavale eriarvele Eesti Pangas, kust pidi kantama üle Londoni ja New Yorki laenuteenituseks tarvisminevaid summasid poolaastati ette, kuna ülejääk pidi antama vabaks Eesti valitsusele. Laenutingimuste kohaselt ei tohtinud aksiisituludest laekunud summa ühelgi veerand aastal langeda alla 150% kogu laenuteenistuse summa vastavast (s.o. ¼) osast, kuid tegelikult oli see kogu aeg olnud märksa kõrgem.
Stockholmis ilmuvast "Eesti Päevalehest" (20. nov 1992) võime lugeda artiklist "Eesti ja Vene obligatsioonid "ärkavad ellu"
... Eesti osas on tegemist 1927.a. välja antud riigiobligatsioonidega. Nimelt võttis esimene Eesti Vabariik 40-aastase obligatsioonilaenu Inglismaalt ja USA-st. Seda aga ei olnud kunagi võimalik sisse osta, kuna Eesti okupeeriti N. Liidu poolt.
Ja nii muutusidki Eesti väärtbaberid originaalseteks suveniirideks.
Inglismaal hüvitati obligatsioonide omanikke kohe pärast sõja lõppu kullafondist, mille Eesti Vabariik oli deponeerinud Bank of Englandis. Inglased on aga vastandina Rootsile taastanud deponeeritud kulla täies ulatuses ja selle ka tagastanud. Seetõttu kavatseb Eesti - nagu ka Venemaa - hüvitada sümboolselt neid, kes on oma oblgatsioone säilitanud?!

lk 30, trükitud, Bradburg. Wilkinson Company. Ltd. England