veebileht filateeliast: www.filateelia.ee
Mis on Filateelia ?
Filateelia on populaarne harrastus, mis tegeleb postmarkide ning teiste postimaksevahendite, postkaartide, kirjaümbrike ja muude postisaadetiste ning posti tegevusega seotud dokumentide kogumise ning uurimisega. Viimasel ajal on taas tunnustatud filateelia osana ka tempel- ja maksumarkide kogumist ning uurimist. Filateelia ajalugu ulatub eelmisse sajandisse ning on eelkõige seotud maailma esimese postmargi ilmumisega 6. mail 1840. aastal Inglismaal.
Alates 1860-ndatest aastatest on filateelia läbi teinud pika arengutee ning tänaseks on välja kujunenud harrastusega tegelemise ulatuslikud tavad ja reeglid ning peamised arengusuunad. Muidugi on iga huvilise enda otsustada, kui palju ta oma harrastusega tegelemisel neid arvestab, kuid kindlasti pole liigne tunda peamisi kogumisviise.
Kronoloogiline - kogutakse mingi riigi (või riikide) kõiki postmarke ja muid postimaksevahendeid ning paigutatakse kogusse ilmumise järjekorras. Kogu piiritlemiseks valitakse sobiv ajaline vahemik ning otsustatakse kuivõrd tegeldakse markide eri variantide (ühe margi erinevad kordustrükid, trükkimisel tekkivad erinevad defektid ja muud erimid) kogumisega. Heaks näiteks on Eesti postmargid. Suhteliselt lihtne on täna alustades kokku panna Eesti postmarkide kogu alates 1991. aastast (erinevaid enam kui 200). Juhul, kui lisada ka samal ajavahemikul ilmunud suuremad ja vähemad erimid, siis muutub üritus oluliselt kallimaks ja keerulisemaks. Nihutades ajapiiri aastani 1918, tuleb erimitest loobumiselgi arvestada veel palju suuremate kulutustega. Seades eesmärgiks täiusliku Eesti postmarkide kogu kõigi teada olevate erimitega, tuleb rehkendada suurte kulutuste ning aastatepikkuse kannatliku kogumisega, sest nii mõndagi on maailmas olemas vaid mõni üksik eksemplar.
Motiivkogu puhul kogutakse mingit motiivi või objekti kujutavaid postmarke ja muid postiga seotud materjale (postitemplite jäljendid, illustreeritud ümbrikud ja postkaardid, millele on trükitud ka postmargi kujutis, jne.). Näiteks võib motiivkogusse koondada margid autodega, liblikatega, riikide lippudega ... Oluline on, et igal kogusse paigutataval eksemplaril on kujutatud motiiviks valitud objekt.
Temaatiline kogu puhul kogutakse mingi teemaga (näiteks Eestimaa ajalugu, keskkonna kaitse, Nobeli kirjanduspreemia jne.) seotud postimarke ja muid materjale. Erinevalt motiivkogumisega lisandub temaatilise kogu puhul materjal, millel puudub teemakohane motiiv, kuid mis on sisuliselt seotud valitud teema käsitlusega. Temaatiline kogumine eeldab harrastajalt eelkõige valitud teema tundmist või tõsist huvi selle tundmaõppimiseks.
Postiajalugu on filateelia haru, kus kogutakse ja uuritakse mingi riigi või selle osa postikorralduse ajalugu. Kogusse valitav kajastab postikorraldust eri aegadel, erinevaid postiteenuseid ja tariife, postimaksu tasumise kohta tehtavaid erinevaid märkmeid saadetistel jne. Kuna postikorralduse ajalugu ulatub palju kaugemasse aega, kui esimese postmargi ilmumine, siis postiajaloo kogudes ulatub kõige sagedamini käsitlus aegadeni, mil kirjalike teadete edasitoimetamine viis postikorralduse tekkimiseni. Aga postiajalugu tehakse ka tänapäeval. Suurte muudatuste käigus terves Ida-Euroopas tegi suured muutused läbi ka postikorraldus avades head võimalused huvitavate postiajaloo kogude koostamiseks suhteliselt tänapäevasest materjalist.
Filateelia aabitsatõdedega tutvumiseks võiks soovitada raamatuid:
* Ako Pärlist "Riigi visiitkaart", kirjastus "Valgus", Tallinn, 1970
* Aleksander Ennuvere "Harrastuskogumine", kirjastus "Valgus", Tallinn, 1980
veebileht filateeliast: www.filateelia.ee
