Müntide pildistamine
Kindlasti on paljud kogujad osta.ee's või mujal taolistes kohtades puutunud kokku jubedate udukogudega, mis suurt fantaasiat kasutades võivad isegi mündifotot kaudselt meenutada. Et edaspidi taoliste müügipiltide osakaalu vähendada, tegin siia teema, kuhu igaüks võib lisada linke mündifotograafia õpetustest, jagada omi nippe või küsida nõu.
Alustuseks räägin ära põhitõed:
MAKROVÕTE- üldjuhul on tavainimesele mõeldud fotokaameratel eraldi olemas makro ehk lähivõtte funktsioon, aga igaüks ei pruugi seda teada. Üldlevinud tähistuseks on sellel tulbi märk
, mis on tarvis enne ühegi mündi pildistamist sisse lülitada. Peegelkaameratel on selleks otstarbeks samuti see nupp olemas, kuid parima tulemuse saavutab siiski spetsiaalselt lähivõteteks välja töötatud makroobjektiividega. Hakkama saab ka universaalobjektiivide makroseadistusega.
STATIIVILT PILDISTAMINE- et vältida käevärinast tekkinud udusust on statiiv tähtis abimees, kuid selle puudumisel võib abi olla ka muust toest nagu näiteks raamatuvirn.
VALGUSTUS- väga tähtis aspekt müntide pildistamise juures, kuna automaatsätete puhul lühendab hea valgustus säriaega ehk ajaühikut, mille jooksul on avatud fotoaparaadi katik ja mille jooksul kantakse pilt filmile või mälukaardile. Mida lühem see aeg on, seda vähem liikumist jõuab toimuda ja seda teravam saab pilt. Säriaega on suuremal osal kaameratest võimalik muuta ka manuaalselt, ent ka sellisel juhul tuleb valgustust kindlasti silmas pidada. Nimelt mida lühem on säriaeg, seda vähem valgust jõuab langeda filmile (digitaalsetel fotoaparaatidel valgussensoritele) ja seda tumedam saab pilt. Seega isegi juhul kui panna säriaeg väga lühikeseks ent valgustus on siiski nõrk, on tulemuseks lihtsalt väga tume pilt, kehvemal juhul täiesti must väli. Üldjuhul annab väga hea tulemuse loomulik päevavalgus, ent katsetada tasub ka erinevate hõõg- ja päevavalguslampidega.
TAUST- Kõige paremini on mündi detailid näha valgel taustal, ent imago eesmärgil võib katsetada erinevatega. Üks odavamaid abimehi valge tausta saavutamiseks on valguslaud.
SKÄNNIMINE- selle meetodi juures tasub alati silmas pidada, et võimalusel tuleks resolutsioon muuta võimalikult suureks ja skänneri klaas hoida täiesti puhas. On siiski üldtuntud tõde, et oskuslikult teostatud foto on alati parem kui mistahes skänneriga tehtud mündipilt. Paberrahade jmt jaoks on skänner siiski asendamatu abimees.
JÄRELTÖÖTLUS- vahel võib juhtuda, et pilt ei ole päris nii hea kui münt tegelikkuses. Selle probleemi kõrvaldamiseks on mitmeid fototöötlusprogramme, neist tuntuimad on tasuta allalaaditav gimp ja kallihinnaline, ent omataolistest vaieldamatult parim photoshop, mille põhjal on tehtud ka baasfunktsioonidega tasuta online versioon. Põhitööriistad pildi originaalile lähendamiseks on brightness/contrast ja levels. Kui värvid erinevad oluliselt originaalist, siis on abi tööriistast selective colour. Kui mündi ümber on liiga palju tausta, siis ebavajalikust saab lahti lõigates mündi välja tööriistaga crop.
MUUD ABIVAHENDID- Üks parimaid asju valge taustaga makrovõtete teostamiseks, mis pakub ühekorraga ka ideaalset valgustust on Photo-eBox
ERINEVAID SELLETEEMALISI LINKE-
* Mark Goodmani mündifotograafia
* Inglisekeelne õpetus müntide pildistamise kohta
* Inglisekeelne õpetus müntide pildistamise kohta no2
* Jeremy Katz'i mündifotograafia
NÄITEID OMALT POOLT-
Kuna tegutsen ise suuremas jaos samade menetluste järgi, oleks sobilik panna ka paar omapoolset näidet, et juttu illustreerida. Näha on, et tekst käib ka muu pisikraami mitte üksnes müntide kohta. Vasakul tsaariaegne Pihkva gümnaasiumi nööp, keskel 25 senti 1928 ja paremal 1 kroon 1934.
Kindlasti on paljud kogujad osta.ee's või mujal taolistes kohtades puutunud kokku jubedate udukogudega, mis suurt fantaasiat kasutades võivad isegi mündifotot kaudselt meenutada. Et edaspidi taoliste müügipiltide osakaalu vähendada, tegin siia teema, kuhu igaüks võib lisada linke mündifotograafia õpetustest, jagada omi nippe või küsida nõu.
Alustuseks räägin ära põhitõed:
MAKROVÕTE- üldjuhul on tavainimesele mõeldud fotokaameratel eraldi olemas makro ehk lähivõtte funktsioon, aga igaüks ei pruugi seda teada. Üldlevinud tähistuseks on sellel tulbi märk
, mis on tarvis enne ühegi mündi pildistamist sisse lülitada. Peegelkaameratel on selleks otstarbeks samuti see nupp olemas, kuid parima tulemuse saavutab siiski spetsiaalselt lähivõteteks välja töötatud makroobjektiividega. Hakkama saab ka universaalobjektiivide makroseadistusega. STATIIVILT PILDISTAMINE- et vältida käevärinast tekkinud udusust on statiiv tähtis abimees, kuid selle puudumisel võib abi olla ka muust toest nagu näiteks raamatuvirn.
VALGUSTUS- väga tähtis aspekt müntide pildistamise juures, kuna automaatsätete puhul lühendab hea valgustus säriaega ehk ajaühikut, mille jooksul on avatud fotoaparaadi katik ja mille jooksul kantakse pilt filmile või mälukaardile. Mida lühem see aeg on, seda vähem liikumist jõuab toimuda ja seda teravam saab pilt. Säriaega on suuremal osal kaameratest võimalik muuta ka manuaalselt, ent ka sellisel juhul tuleb valgustust kindlasti silmas pidada. Nimelt mida lühem on säriaeg, seda vähem valgust jõuab langeda filmile (digitaalsetel fotoaparaatidel valgussensoritele) ja seda tumedam saab pilt. Seega isegi juhul kui panna säriaeg väga lühikeseks ent valgustus on siiski nõrk, on tulemuseks lihtsalt väga tume pilt, kehvemal juhul täiesti must väli. Üldjuhul annab väga hea tulemuse loomulik päevavalgus, ent katsetada tasub ka erinevate hõõg- ja päevavalguslampidega.
TAUST- Kõige paremini on mündi detailid näha valgel taustal, ent imago eesmärgil võib katsetada erinevatega. Üks odavamaid abimehi valge tausta saavutamiseks on valguslaud.
SKÄNNIMINE- selle meetodi juures tasub alati silmas pidada, et võimalusel tuleks resolutsioon muuta võimalikult suureks ja skänneri klaas hoida täiesti puhas. On siiski üldtuntud tõde, et oskuslikult teostatud foto on alati parem kui mistahes skänneriga tehtud mündipilt. Paberrahade jmt jaoks on skänner siiski asendamatu abimees.
JÄRELTÖÖTLUS- vahel võib juhtuda, et pilt ei ole päris nii hea kui münt tegelikkuses. Selle probleemi kõrvaldamiseks on mitmeid fototöötlusprogramme, neist tuntuimad on tasuta allalaaditav gimp ja kallihinnaline, ent omataolistest vaieldamatult parim photoshop, mille põhjal on tehtud ka baasfunktsioonidega tasuta online versioon. Põhitööriistad pildi originaalile lähendamiseks on brightness/contrast ja levels. Kui värvid erinevad oluliselt originaalist, siis on abi tööriistast selective colour. Kui mündi ümber on liiga palju tausta, siis ebavajalikust saab lahti lõigates mündi välja tööriistaga crop.
MUUD ABIVAHENDID- Üks parimaid asju valge taustaga makrovõtete teostamiseks, mis pakub ühekorraga ka ideaalset valgustust on Photo-eBox
ERINEVAID SELLETEEMALISI LINKE-
* Mark Goodmani mündifotograafia
* Inglisekeelne õpetus müntide pildistamise kohta
* Inglisekeelne õpetus müntide pildistamise kohta no2
* Jeremy Katz'i mündifotograafia
NÄITEID OMALT POOLT-
Kuna tegutsen ise suuremas jaos samade menetluste järgi, oleks sobilik panna ka paar omapoolset näidet, et juttu illustreerida. Näha on, et tekst käib ka muu pisikraami mitte üksnes müntide kohta. Vasakul tsaariaegne Pihkva gümnaasiumi nööp, keskel 25 senti 1928 ja paremal 1 kroon 1934.
