Meie portselanikogus pettunud sakslane plaanib oma koguga asja parandada.
Nädal tagasi Eestit ja kunstimuuseumi külastanud erastamiskonsultant Herbert B. Schmidt otsustas kinkida oma väärtusliku portselanikogu Mikkeli muuseumile.
Erastamise ajal aastaid siin erastamisagentuuris konsultandina töötanud saksa ekspert kavatseb muuseumile kinkida umbes 200 esemest koosneva saksa portselani kogu.
Pärast Mikkeli muuseumi portselani väljapanekuga tutvumist rääkis Schmidt oma ideest Jüri Kuuskemaale, kellele tunnistas, et kohalik väljapanek ei ole suurem asi, hiina kogu on hea, ent lääne portselani osa jätab soovida.
Koostab kataloogi
Kunstihuvilise Schmidti kogusse kuuluvate esemete portselanimeistrid kuuluvad Kuuskemaa sõnul Euroopa portselanikunsti tippude hulka. Näiteks on seal esemeid alates Meisseni varasematest meistritest nagu Herold ja Kandler (statuetid) ning sellistest manufaktuuridest nagu Ludwigsburg, Höcht ja Frankenthal. Schmidt olevat teinud ettepaneku oma kogu Kadrioru lossi üles panna tingimusel, et sinna juurde pannakse üles ka kollektsionääri nimi.
Kuuskemaa hinnangul on miljoneid väärt kogu kingituse tegemise taga kollektsionääri egoism. “Kui inimesed kollektsioneerivad, siis see on erakordse egoismi avaldus. Normaalne inimene läheb muuseumi või antikvariaati, vaatab seal toredaid asju ja läheb minema. Aga kollektsionäär – see on mõnes mõttes psühholoogiline pervert,” ütles Kuuskemaa, kelle arvates on 75-aastase Schmidti puhul egoism jõudnud faasi, kus ta soovib oma kogu ja nime säilitada aastasadadeks muuseumis.
Kuuskemaa leppis Schmidtiga kokku, et läheb kogu Saksamaale üle vaatama pärast kadripäeva novembris. “Siis ma pildistan kõik üle, teen kataloogi, tulen Tallinna tagasi ja lähen sellega kultuuriministeeriumi, kultuurifondi ja võib-olla ka välisministeeriumi ja ütlen, et üks Eesti omakasupüüdmatu sõber on valmis Eestile tegema ühe efektse kingituse. Ärge olge nüüd koonerdajad, andke raha selleks, et saaks see kogu sisse pakkida, Eestisse toimetada ja siin välja panna,” rääkis Kuuskemaa. Viimane loodab, et kollektsiooni hulgas ei ole ainult taldrikud ja kausid, vaid ka vaasid ja muud ainult esteetilise väärtusega esemed.
Kadrioru kunstimuuseumi direktori kohusetäitja Aleksandra Murre on lubanud toetada kogu ülevaatamist Saksamaal.
Herbert B. Schmidt
Eestis aastast 1992
Valge Tähe 3. klassi kavaler
•• Saksamaalt pärit Herbert B. Schmidt töötas alates 1992. aastast Eestis erastamisagentuuri peakonsultandina.
•• Tema loodud enampakkumistega erastamissüsteemi, millega esimesed katsed tehti juba 1990. aastal Saksamaal, rakendas ta jõuliselt ka Eestis. “Ühtegi grupeeringut ei tohi erastamisel teistele eelistada,” oli sellal Schmidti juhtlause.
•• Oma teenete eest pälvis doktor Herbert B. Schmidt Eesti Vabariigi Valge Tähe kolmanda klassi teenetemärgi.
•• Schmidti nimetati Eestis ka Havanna Schmidtiks, sest koloriitne mees käis ringi võimsa sigariga.
