Metalliotsijatega varustatud röövarheoloogid hävitavad ajaloomälestisi ja ajaloolaste hinnangul tuleks neisse Eestis karmimalt suhtuma hakata.

Eriti palju on röövarheoloogide jälgi märgata Sinimägedel ja Narva ümbruses, kus II maailmasõja ajal langes kümneid tuhandeid sõdureid, vahendas Aktuaalne kaamera.

Narva muuseumi direktori Andres Toode sõnul tegutseb Ida-Virumaal mitu seltskonda, kes metalliotsijaga püüavad ajaloomälestistest aardeid leida. Tegemist on ebaseadusliku tegevusega, mis on politsei vaateväljast paraku välja jäänud.

"Isegi täiesti juhuslikult peale sattudes, on mul elus olnud kolm-neli sellist juhtumist, kus ma olen avastanud, et siin on kaevatud ja niiviisi muistised ära lõhutud," rääkis Toode. "Kui mina täiesti juhusliku inimesena olen sellel peale sattunud, siis võib arvata, et see on väga suur probleem."

Toode sõnul on antikvariaatides võrdlemisi sageli müügil sõduririhma pandlaid või muid esemeid, mis on spetsiifiliselt korrodeerunud nii, nagu mõjutab metalli laibamürk. Taolised esemed on ilmselgelt pärit sõjahaudadest.

Harrastusarheoloogi poolt väljakaevatud ese kaotab oma teadusliku väärtuse peaaegu täielikult. Arheoloogia on paraku ainus teadus, mis hävitab oma uurimisobjekti juba välitööde käigus ning seetõttu nõuab tänapäevane muinasteadus leiukohtade täpset mõõdistamist ja leidude pedantset dokumenteerimist.

Röövarheoloogid aga seda ei tee, mistõttu peavad paljud ajaloolased ja muinasteadlased õigeks, et ka Eestis keelustataks metalliotsijatega ringiliikumine ajaloomälestistel.