Eesti Pank tegi numismaatikutele ning spekulantidele kingituse, võimaldades neil teenida 1500 krooni eest ostetud kuldmündiga mitu tuhat krooni vaheltkasu.
Pank alustas sajakroonise nominaaliga kuldmündi müüki 10. juunil ning kõik 2000 münti osteti ära esimese kahe päevaga. Balti riikide ja Venemaa müntidele spetsialiseerunud kollektsionäär Kaimar Ilves ütles, et juba esimese müüginädala lõpuks kujunes meenemündi hinnaks 2500 krooni, praegu küünib see aga 3000- 4000 kroonini.
Ilvese sõnul liiguvad kogujate hulgas kuuldused, et ühes oksjonikeskkonnas maksis münt järelturul koguni 6000 krooni, aga selle hinnaga ostjat ei leidunud. «Üllatav, et Eesti Pank võimaldas niivõrd suure tootlusega eseme müükipanekut,» lausus Ilves.
Müüki metalli hinnaga
Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots ütles, et münte ostsid valdavalt Eesti elanikud. «Suur osa meenemüntidest jõudis juba pangale tuttavate kollektsionääride valdusse, aga päris palju oli ka neid ostjaid, kes nägid selles investeeringut,» lisas ta.
Tootsi sõnul pandi müntide arv paika arvestusega, et tegemist ei oleks massitiraazhiga. Avalikkussuhete nõunik polnud nõus arvamusega, et 1500-kroonist väljamüügihinda saab käsitleda kui kingitust. «Populaarseks muutus münt seetõttu, et teavituskampaania oli väga ulatuslik,» sõnas ta. «Eesti Pank müügist kahju ei saanud, samuti ei jälgi pank järelturul toimuvat.»
Tallinnas asuva Raeantiigi mündiekspert Voldemar Trei ütles, et Eesti Pank pani meenemündid müüki sisuliselt metalli hinnaga ning seetõttu võis kohe arvata, et nende tegelik hind kujuneb esialgsest kõrgemaks.
«Eks seetõttu tekkiski huvi. Kui münt oleks kohe maksnud 3000 krooni, oleks seda jagunud ka rohkematele inimestele, aga nüüd ostsid paljud seda kokku kümnete kaupa,» lausus Trei.
Raeantiigi müügieksperdi sõnul on juba kümned inimesed nende ärist just seda kuldmünti küsimas käinud. «Praegu oleks ostjaid ligi 50 mündile,» mainis Trei. «Võib arvata, et need, kes ostsid meenemünte kokku spekuleerimise eesmärgil, on oma kogused juba vaheltkasuga maha müünud ning seetõttu polegi münte praegu vabalt saada.»
Ei usu edasist hinnatõusu
Trei ütles, et kuldmündi hinna edasine tõus pole eriti usutav, sest ka paljudel kollektsionääridel pole siis selle ostmiseks raha.
Ka Tartu Sauruse antiigiäri vanavara hindaja Andrus Rüütli nentis, et krooni aastapäeva münte on vähe liikvel. «Meilt on läbi käinud mõned mündid, mille eest oleme maksnud 3000 krooni,» mainis ta. «Müügile on need läinud kõrgema hinnaga.» Ostjate hulgas on Rüütli sõnul olnud nii Eesti kollektsionääre kui ka väliseestlasi.
Rüütli hinnangul on osa münte veel n-ö juhuslike inimeste käes, paljud Tallinnast väljaspool elavad huvilised tahaksid neid aga soetada. Ka Sauruse vanavarahindaja leidis, et meenemündi hind ei pruugi rohkem kerkida, sest maailmas on Eesti müntide vaimustus otsa saanud.
Mündikollektsionäär Ilvese sõnul võib mündi hind tõusta siis, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja Eesti kroon kaob: «Siis võib tekkida palju huvilisi, kes koguvad uute liikmesriikide kunagisi rahasid.»
Suuremalt jaolt liiguvad mündid kollektsionääride kätte antiigipoodide kaudu, aga kogujad kauplevad ka omavahel elektrooniliste oksjonikeskkondade kaudu.
Kokkusaamised leiavad aset Riias ja laupäeviti Tallinna 37. keskkoolis. Järgmist suuremat kogunemist on Tallinnas oodata 27. oktoobril. Münte kogub Eestis mõnisada inimest, tõsiseid kollektsionääre on umbes 50.
Huvi meenemüntide vastu
Tele2 Eesti juhatuse esimees Üllar Jaaksoo ütles, et temal on üks krooni aastapäeva kuldmünt.
«Selle hinda ei ole ma aga kunagi vaadanud, sest ostsin ta rohkem mälestuseks ja tulevikus lastelastele näitamiseks,» mainis ta. Jaaksoo tunneb enda sõnul palju suuremat rõõmu Eesti Vabariigi 80. aastapäeva viiesajakroonise kuldmündi üle, sest tema omanduses olev münt kannab järjekorranumbrit 0001.
Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots nentis, et pärast krooni aastapäeva kuldmündi väljaandmist tunnevad inimesed senisest suuremat huvi ka teiste Eesti Panga meenemüntide vastu.
Eesti Panga muuseumi juhataja Edith Ojasalu sõnul pakuvad kõige enam huvi Tartu Ülikooli asutamise 370. ja taasasutamise 200. aastapäeva puhul välja antud kümnekroonise nominaaliga hõbemündid, mida müüdi ka messil «Rahakompass».
Kuldmünte on Eesti Pank välja andnud ka 1998. ja 1999. aastal - vastavalt Eesti Vabariigi ja Eesti Panga 80. aastapäeva puhul.
