Homme algab Maarjamäe lossi kinosaalis Johannes Lorupi klaasinäitusega seotud Klaasipäev, kus Eesti tuntud klaasiuurijad ja -kollektsionäärid kõnelevad Eesti klaasitööstuse ning -kunsti ajaloost.

Klaasi on Eestis valmistatud alates 1628. aastast, mil alustas tegevust Hüti klaasikoda Hiiumaal. Läbi aegade on Eestis tegutsenud vähemalt 54 suuremat või väiksemat klaasitööstust, mis erinevatel perioodidel on tootnud nii lihtsaid rohekast - nn võsaklaasist - pudeleid kui lihvitud peegleid ja peeneid kristallesemeid.

Eesti rahvusliku klaasitööstuse sünniks võib pidada Eesti iseseisvumisele järgnenud aega. Olulisim roll Eesti klaasitootmise ajaloos oli Johannes Lorupil (1901-1943) ja tema loodud klaasivabrikul. See oli esimene moodne klaasi tootmise ettevõte Eestis, kus tegeldi tootmise moderniseerimise ja toodangu sihipärase arendamisega.

Esimesena Eestis hakati Johannes Lorupi vabrikus valmistama poolkristalli ja kristalli, anti välja tootekatalooge ja hinnakirju, märkimisväärne osa toodangust turustati välismaal. Ettekannetepäeval puudutatakse ka teisi Eestis tegutsenud klaasitöökodasid.

Klaasipäeval kõneleb Johannes Lorupi näituse kuraator Anne Ruussaar Eesti Ajaloomuuseumist. Järvakandi klaasitööstuse ajalugu tutvustab Eili Soon Järvakandi klaasimuuseumist. Anne Ruussaar tuvustab Tartus 1930-datel tegutsenud klaasitööstusi ja Urve Mankin Tallinna Linnamuuseumist teeb ülevaate 30-datel tegutsenud väikestest kristalllihvimistöökodadest.

Klaasikunstnik Eve Koha kõneleb väljendusrikkusest Eesti ajaloolises klaasimaalis Tallinna Püha Vaimu kiriku Jurgen Tuchi nime kandva vappvitraaži (1606) näitel.

Maie-Ann Raun, kes on samuti klaasikunstnik, tutvustab Agnes Ney loomestiil Johannses Lorupi klaasivabrikus.  Kollektsionäär Toomas Plaan teeb ettekande vanade pudelite kollektsioneerimisest.

Klaasipäev lõppeb ringkäiguga näitusel “Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup - Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja” kuraator Anne Ruussaare juhtimisel.