Tartus 1533. aastal vermitud veering müüdi möödunud pühapäeval toimunud mündioksjonil maha 66 000 krooni eest, mis korraldaja Gunnar Haljaku sõnul on Eesti mündioksjonite rekord.

Samuti 15 000kroonise alghinnaga müügis olnud, aastast 1529 pärit veeringu hind kerkis 50 000 kroonini, vahendas Eesti Ekspress.

Mündioksjon toimus viiendat korda. Seekord läks pakkumisele rohkem kui 800 münti.

Veering oli veerandmargane raha, mis tuli Liivimaal uue ja seni suurima kohaliku käibemündina ringlusse 16. sajandi teisel kümnendil. Ajaloolase Inna Põltsami andmeil pidi Tallinna lihttööline ühe veeringu saamiseks tollal töötama kolm päeva. Näiteks toop (u 1,1 liitrit) luksusjoogiks peetud vürtsiveini klarett maksis aastal 1532 kolm veeringut.