Eesti Pank avab täna oma muuseumis näituse kavandeist, mis 15 aastat tagasi, kui Eesti kroon taas kasutusele võeti, kõrvale jäid.

Eesti Panga asepresident Rein Minka ja nõukogu esimees Mart Sõrg koos kupüüridel kujutatud Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni vahakujudega Eesti krooni kavandite näitusel.
Foto: Peeter Langovits

Täna avatava näituse tarvis tõi keskpank esimest korda oma hoidlatest päevavalgele Eesti rahvusvaluuta kupüüride unustatud kavandid. Näituse aukohal seisavad ootuspäraselt praegu käibivate rahatähtede kavandid. 
 
Näitusevitriinidel näeb üpris harjumatut vaatepilti näiteks rahvuseepose «Kalevipoeg» loojast Friedrich Reinhold Kreutzwaldist ilutsemas 25-kroonisel, kunstnik Eduard Viiraltist viiekroonisel või maadleja Georg Lurichist kümne kroonisel. Nähtaval on ka erinevad mündikavandid, mis praegu käibel.

Näituse avakõnes rõhutas Eesti Panga asepresident Rein Minka raha praktilise tähtsuse kõrval ka rahatähtede funktsiooni ühe riigi ühiskonna väärtuste ja ajaloo kajastamisel.

Käibelolevate kroonide kavandite üks autoreid Vladimir Taiger meenutas, et kroonikavandite konkursil pooleteise aastakümne eest oli kunstnikele kujundusel tehtud vaid üksikud ettekirjutused – esiküljel pidi olema tuntud isiku portree, tagaküljel tuntud motiiv.

Taigeri kinnitusel lähtus ta oma kavandeid luues eelkõige sellest, mida Eesti noorel ja seega õhukesel kultuurikihil pakkuda oli. Isikud oma kujundatud rahatähtedele valis Taiger oma äranägemise järgi, selle juures sai tähtsaks ka persoonide fotode kvaliteet.

«Näiteks sajakroonisele pandud Lydia Koidula valisin selle tõttu, et temast oli olemas nõuetele vastav foto ja ta oli lihtsalt ilus naine,» ütles Taiger.

15 aastat Eesti krooni taaskasutuselevõtust saab täis järgmisel nädalal, Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamisel võttis Eesti riik eesmärgiks minna 2007. aastast üle eurole. Peamiselt kõrge inflatsiooni tõttu on see samm viibima jäänud. «Kui see Eesti riigile kasu toob – tulgu euro,» arvas Taiger.

Näitus on avatud 29. septembrini.