Riik tahab keelustada euromüntidega sarnanevate medalite ja märkide ärilistel eesmärkidel valmistamise ja müümise, et kaitsta inimesi suveniireurode pärisrahaga segiajamise eest.
Suveniireurode müümist, importi, levitamist ja kaubanduslikel eesmärkidel tootmist piiravad karistusseadustikku ja väärteomenetluse seadustikku plaanitavad muudatused.
Eelnõusse kirjutatud nõuete rikkumise eest saab üksikisikut karistada kuni 18 000-kroonise ja firmat kuni 300 000-kroonise rahatrahviga. Samuti saab politsei õiguse konfiskeerida sobimatuid münte.
Vastav eelnõu jõuab riigikogusse sügisel.
Justiitsministeerium tugineb kahele Euroopa Nõukogu määrusele, mis soovitab vältida medaleid ja märke, mille suurus on ligilähedane euromüntidele ning mis visuaalselt ja metalliliselt meenutavaid euroraha.
«Teatavasti võib iga euro kasutusele võttev riik ise valida endale sobiva kujundusega mündid. Samas ei saa me aga eeldada, et iga inimene teaks täpselt, millised euromündid on mingis riigis kasutusel. Seetõttu on oht nn suveniireurode segiajamiseks euromüntidega päris suur,» osutavad ametnikud eelnõu seletuskirjas.
Jätkuvalt on aga lubatud medalid ja märgid, mis suuruselt on eurodega sarnased, kuid mille keskele on tehtud üle kuuemillimeetrine ava. Keelatud pole mündid, mis on kujult hulknurksed, kuid mitte enama kui kuue nurgaga, või mis on valmistatud kullast, hõbedast või plaatinast.
