Ülemöödunud nädalal Saaremaal kaevetööde käigus avastatud rahapada meelitab ligi õnnekütte, kes loodavad aarde leiukohast ka ise midagi leida. “Täielik košmaar! Mulle helistatakse ja esitletakse end muinsuskaitsetöötaja Riina või Annena ja püütakse muu jutu sees ka rahapaja leiukohta teada saada.

Kui olen hiljem muinsuskaitsesse tagasi helistanud ja uurinud, kellega tegu, öeldakse, et sellenimelisi meil ei tööta,” kirjeldas ülemöödunud nädalal rahapaja leidnud Rein (nimi muudetud) aardeküttide töövõtteid. “Kustkohast nad minu nime ja numbri teada on saanud, ei oska küll öelda.”

Leiukohta hoitakse saladuses

Hoolimata õnneküttide katsetest hoiavad Rein ja rahapaja leiuga edasi tegelev muinsuskaitseamet aarde leiukohta kiivalt saladuses ja seni pole kutsumata külalised krundi asukohta suutnud tuvastada.

Tuhatkond münti tuli kaevetööde käigus päevavalgele puhtjuhuslikult.

Vundamendiauku kaevates tõsteti ekskavaatorikopaga pinnast hunnikusse ja nii jäi tekkinud pinnasehunnik mitmeks nädalaks jõude seisma. Ilmselt tegi päike ja vahepeal sadanud vihm oma töö ja hunniku seest paljastus nädalate möödudes münt. Kuna rohekal mündil oli näha ka teise mündi tekitatud oksüdeerumisjälg, oletas Rein kohe, et münte võib pinnasehunnikus olla rohkemgi. Põhjalikum kaevamine tõigi maa seest välja tuhatkonna mündiga vasest rahapaja, mis kaalus leidmisel umbes 5,5 kilo.

“Üllatus oli võib-olla esimese mündi leidmine. Edasine aga enam mitte, sest teadsin juba oodata, et neid on maa sees rohkem,” sõnas Rein.

Leiu väärtust veel vara öelda

Arheoloogid on küll piirkonna läbi uurinud, kuid Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa kinnitusel leitakse piirkonnast jätkuvalt münte.

“Leiu väärtust on praegu veel vara öelda, sest üks hindamise alus on müntide hulk, teine vanus, kolmas, mis metalliga tegu ja neljas, kui palju need kaaluvad,” selgitas muuseumijuht.

Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikas sõnas, et osaliselt roheliseks tõmbunud mündid on väga tugevasti oksüdeerunud ja osa neist on känkras.

“Näevad pealtnäha välja nagu vaskrahad. Need on kolme-neljakaupa koos ja seda, mis müntidele peale on kirjutatud, väga näha ei ole,” kirjeldas müntide olukorda Külli Rikas.

Muinsuskaitseameti andmetel on tegu 17. sajandist pärit müntidega, millest osa on hõbedast ja osa muudest metallidest. Muinsuskaitse tegeleb praegu aarde väärtuse määramisega.

Vastavalt kehtivale korrale makstakse aarde leidjale leiutasu, mis moodustab poole aarde väärtusest. Leiu väärtuse määrab oma ala asjatundjatest koosnev komisjon.

Tulevikus antakse mündipada Saaremaa muuseumi või ajalooinstituudi käsutusse.

Tegu on märkimisväärse mündileiuga Saaremaa lähiminevikku arvestades, kuid mitte suurimaga. Näiteks 1999. aastal tuli Saaremaal Tõrise külas põllutöödel välja hõbeaare. See koosnes 2845 mündist, mõnest ehtest ning pajast ja kukrust, milles aarded olid maetud. Leid pärines samuti 17. sajandist. Leiutasuks maksti kolmele leidjale ühtekokku 30 000 krooni.

Ülemöödunud nädalal avastatud rahapajas peale müntide muid esemeid polnud.