“Oleksin võinud minna ka kolme miljonini”
MOSKVA ABIGA: Konrad Mägi “Capri maastik” (1922–23), mille hind tegi rekordi kaks miljonit. REPRO
Konrad Mägi maali hinna ajas Hausi oksjonil rekordilise kahe miljoni kroonini Moskva kunstikaupmees. Hausis 25. septembri õhtul toimunud kunstioksjonil ei osanud pakkumise alates keegi aimatagi, et Konrad Mägi “Capri maastiku” haamrihinnaks võib tulla kaks miljonit krooni. Mida kõrgemale Mägi hind kerkis, seda enam pöördusid saalis istujate pilgud neljakümnendates aastates mehele, kes külma rahuga numbrit tõstis. Oli ka põhjust – kindlameelne pakkuja oli külaline Moskvast, galeriiomanik ja kunstikaupmees Andrian Melnikov.
Hind lähenes juba miljonile. Äkki tõusis saalis püsti Viinistu Kunstimuuseumi omanik Jaan Manitski ning tundis huvi, kas Mägi maali ikka saab Eestist välja viia. Väikese arutelupausi järel oksjon jätkus. Kui saalis kõlas “Kaks miljonit!”, langes Melnikovi numbriga käsi alla.
“Oleksin võinud minna ka kolme miljonini,” ütles Melnikov mõni päev hiljem. Ta jättis pakkumise katki, nagu ta poolnaljatades ütles, et mitte sattuda rahvuspatriootiliselt meelestatud eestlaste viha alla.
Melnikovi kinnitusel pole tal olnud kavatsustki Mägit Eestist välja viia. Juba mitu aastat tagasi tekkis tal idee luua Eestis asuv vahetusfond siinse kunsti tippudest. Ta on teinud Hausi galeriile ettepaneku, et galerii võiks hallata tema Eesti kunsti fondi ning korraldada teoste vahetust Vene kunstnike tööde vastu, mida Melnikovi arvates võiks Eestis veel praegugi leiduda. “Usun, et nii mõnigi kollektsionäär või pildiomanik parema meelega vahetaks kui müüks,” selgitab Melnikov.
Taolisi vahetuskogemusi on Melnikovil ka Saksamaalt ja Itaaliast. Eesti kunstist on tal juba praegu vahetuseks välja pakkuda näiteks Alfred Hirve ja Oskar Hoffmanni maale.
Melnikov ei ole Eesti kunstikogujate seas tundmatu nimi. Eesti ühe esinduslikuma kunstikollektsiooni omanikul Rene Kuulmannil jagub Melnikovi kohta vaid kiidusõnu. “Ta on viisakas ja heasüdamlik võõrustaja, väljapeetud, maitsekalt temperamentne kosmopoliit, lõbus seltskonnahing, avara silmaringi ja hea vaistuga, sõnapidaja ja aumees...”
Moskvas kuulub Melnikovile kahekorruseline galerii Kunstide Akadeemia, mis asub Kremli lähedal Staraja Basmannaja tänaval. Varsti avab ta galerii ühes kunstiekspertiisi laboriga ka Zürichis. Tallinnas-käigul oli Melnikovi visiitkaardiks Moskva galerii hiljuti ilmunud kataloog, mis sisaldab 39 Lääne-Euroopa kunstnike maali 17.–19. sajandist, nende hulgas Jan Brueghel Noorema, Abraham Vosmaeri ja Alexandre Calame teoseid.
Miks tegeleb Melnikov Moskvas Lääne-Euroopa kunstiga? Praegu on Vene kunstiturg oma klassikast üpris tühi. Ka on seda viimastel aegadel raputanud võltsinguskandaalid, nagu näiteks abikaasade Preobraženskite afäär, kes müüsid ligi kakskümmend võltsingut. Igaüks neist maksis rohkem kui miljon Eesti krooni ning pildid rändasid väga soliidsete inimeste kodudesse. Nagu Moskvas räägitakse, langes isegi president Vladimir Putin nende sulide ohvriks. Melnikovi seevastu tuntakse kui agarat võltsingute vastu võitlejat.
Heatasemelise Vene kunsti nappus on pannud Vene kunstikaupmehi otsima uusi jahimaid. Nii püüab ka Melnikov nüüd tekitada ostjates huvi Lääne-Euroopa maalikunsti vastu. “Kvaliteetset Vene maali praegu pole, aga see, mis on, maksab üks kuni kolm miljonit dollarit. Samas võib 30 000 – 150 000 dollari eest osta Euroopa teise ešeloni kunstnike pilte, mis pole sugugi kehvemad,” on Melnikov öelnud.
Melnikov on laia kultuurihuviga kunstikollektsionäär ja kaupmees, kelle eestvedamisel on valminud budismi käsitlevaid d okumentaalfilme. Ta on organiseerinud Moskvas Tiibeti kultuuri festivali, millel osales ka Hollywoodi täht Richard Gere.
Hind lähenes juba miljonile. Äkki tõusis saalis püsti Viinistu Kunstimuuseumi omanik Jaan Manitski ning tundis huvi, kas Mägi maali ikka saab Eestist välja viia. Väikese arutelupausi järel oksjon jätkus. Kui saalis kõlas “Kaks miljonit!”, langes Melnikovi numbriga käsi alla.
“Oleksin võinud minna ka kolme miljonini,” ütles Melnikov mõni päev hiljem. Ta jättis pakkumise katki, nagu ta poolnaljatades ütles, et mitte sattuda rahvuspatriootiliselt meelestatud eestlaste viha alla.
Melnikovi kinnitusel pole tal olnud kavatsustki Mägit Eestist välja viia. Juba mitu aastat tagasi tekkis tal idee luua Eestis asuv vahetusfond siinse kunsti tippudest. Ta on teinud Hausi galeriile ettepaneku, et galerii võiks hallata tema Eesti kunsti fondi ning korraldada teoste vahetust Vene kunstnike tööde vastu, mida Melnikovi arvates võiks Eestis veel praegugi leiduda. “Usun, et nii mõnigi kollektsionäär või pildiomanik parema meelega vahetaks kui müüks,” selgitab Melnikov.
Taolisi vahetuskogemusi on Melnikovil ka Saksamaalt ja Itaaliast. Eesti kunstist on tal juba praegu vahetuseks välja pakkuda näiteks Alfred Hirve ja Oskar Hoffmanni maale.
Melnikov ei ole Eesti kunstikogujate seas tundmatu nimi. Eesti ühe esinduslikuma kunstikollektsiooni omanikul Rene Kuulmannil jagub Melnikovi kohta vaid kiidusõnu. “Ta on viisakas ja heasüdamlik võõrustaja, väljapeetud, maitsekalt temperamentne kosmopoliit, lõbus seltskonnahing, avara silmaringi ja hea vaistuga, sõnapidaja ja aumees...”
Moskvas kuulub Melnikovile kahekorruseline galerii Kunstide Akadeemia, mis asub Kremli lähedal Staraja Basmannaja tänaval. Varsti avab ta galerii ühes kunstiekspertiisi laboriga ka Zürichis. Tallinnas-käigul oli Melnikovi visiitkaardiks Moskva galerii hiljuti ilmunud kataloog, mis sisaldab 39 Lääne-Euroopa kunstnike maali 17.–19. sajandist, nende hulgas Jan Brueghel Noorema, Abraham Vosmaeri ja Alexandre Calame teoseid.
Miks tegeleb Melnikov Moskvas Lääne-Euroopa kunstiga? Praegu on Vene kunstiturg oma klassikast üpris tühi. Ka on seda viimastel aegadel raputanud võltsinguskandaalid, nagu näiteks abikaasade Preobraženskite afäär, kes müüsid ligi kakskümmend võltsingut. Igaüks neist maksis rohkem kui miljon Eesti krooni ning pildid rändasid väga soliidsete inimeste kodudesse. Nagu Moskvas räägitakse, langes isegi president Vladimir Putin nende sulide ohvriks. Melnikovi seevastu tuntakse kui agarat võltsingute vastu võitlejat.
Heatasemelise Vene kunsti nappus on pannud Vene kunstikaupmehi otsima uusi jahimaid. Nii püüab ka Melnikov nüüd tekitada ostjates huvi Lääne-Euroopa maalikunsti vastu. “Kvaliteetset Vene maali praegu pole, aga see, mis on, maksab üks kuni kolm miljonit dollarit. Samas võib 30 000 – 150 000 dollari eest osta Euroopa teise ešeloni kunstnike pilte, mis pole sugugi kehvemad,” on Melnikov öelnud.
Melnikov on laia kultuurihuviga kunstikollektsionäär ja kaupmees, kelle eestvedamisel on valminud budismi käsitlevaid d okumentaalfilme. Ta on organiseerinud Moskvas Tiibeti kultuuri festivali, millel osales ka Hollywoodi täht Richard Gere.
