Eurovisiooni ootel müüdi Tallinna ja Helsingi mündiärides läbi lauluvõistluseks Soome Rahapajas vermitud mündiga eurode meenekomplekt. Samas tehases valmib aga ka pärisraha. Kuidas rahamasinad töötavad, käis vaatamas Meeli Vilukas.

Kuu aega enne Eurovisiooni müüki lastud 20 000 lauluvõistluse meenekomplekti pärinevad Euroopa ühest suuremast vermimiskojast, Soome Rahapajast. Lisaks Eurovisiooni-medalile on komplektis tänavu välja tulnud Soome eurod.

Kõik need mündid ja peale nende üle 40 riigi käiberaha pärineb siit majast, mida Rahapaja jagab Soome Pangaga ja kus turvakontroll on aukartustäratav. Muidugi, kohe tekib ju küsimus, et ei tea, kas kõik, kes siin päevast päeva sisse-välja käivad, iga kord ka peotäie münte kaasa viivad.

Siinne loomulik kadu on siiski turvataset arvestades ilmselt null, sest väravas iga sisenejat ja väljujat kontrollivad metallidetektorid on väga tundlikud.

Lisaks küsib välisuksel sisenejailt passi enda kätte nõudlik hääl, mille omanikku musta klaasseina taga tuvastada ei õnnestugi. Pole ka ime, sest tehases leidub lehtede viisi puhast hõbedat ja kulda.

60 meetrit maa all

Kaugemale sügavusse kui kõrgusesse ulatuv maja pole väljapoolt midagi erilist: tavaline klaasfassaadiga kuuekorruseline kontorihoone. Kuid maa-aluste korruste täpne arv pole avalikkusele teadagi. Vanaisalik Rahapaja direktor Raimo Makkonen mainib, et 60 meetrist maa all, kus peitub osa tehasest ja laoruumidest, liigub rahva seas imelugusid.

Soomlaste seas Paradiisimäeks nimetataval kõrgendikul asuvasse tehasesse siseneja satub esimesel korral kindla peale raha lummusse, nähes hiiglaslikke konteinereid eri riikide rahaga. Osa neist müntidest on käibel, osa, näiteks Küprose euromündid, aga alles inimeste rahakottidesse pääsemiseks Euroopa Komisjonilt rohelist tuld ootamas.

Peale Küprose on siit tehasest omale nii käibe- kui meenemünte tellinud näiteks Vietnam, Tai, Kreeka, Luksemburg, Sloveenia, Eesti, Läti, Iisrael, Iirimaa ja veel hulk riike, kellest kõik ei soovi Makkoneni sõnul aga oma münte vermivat tehast avalikustada.

Tee kavandist mündini võtab aega vaid nädala. Nii peaks praegu valmis olema juba Eesti krooni 15. aastapäevaks Eesti Panga välja antav meenemünt, mille kavand aprilli lõpus Rahapajasse jõudis. 6000 kuldmünti ennast on Eestisse oodata juunis.

Nagu selle, nii maandub ka teiste müntide kavand kõigepealt nende tehasetöötajate arvutiekraanil, kes asuvad ette valmistama vermimise tööriistade tootmist. Selleks tehakse kõigepealt valmis kipsvormid, mille järgi omakorda valatakse tööriistad ehk pressid, mis lõpuks mündile n-ö pildi peale vajutavad.

Lihtsalt metall

Näiteks bimetall- ehk kahest metallist koosnevaid eurosid sajab rahamasinast minutis 500. Terve eelmise aastaga väljus Rajapajast aga kokku üks miljard käibemünti.

Kui mündid valmis, sõidavad need lindil ükshaaval kaalu peale ja siis pakkimislindile. Vahepeal kontrollitakse peale kaalu ka muid omadusi – läbimõõt, kuju, struktuur... Raskeima ja kergeima käibemündi kaaluvahe on mündipakke käes hoides ilmne. Tõepoolest, raskeima, 50-eurosendise, mis kaalub 8,5 grammi, ja kergeima siin toodetava mündi, Läti 1,3-grammise 1-santiimise kaaluvahe on mitmekordne.

Tehases ringi käies hakkab esialgne salapära hajuma. Tehas nagu tehas ikka. Kõrged tootmisruumid, tolmused koridorid, seinte ääres ja nurkades kõrguvad kastivirnad. Pole raske jätta tähelepanuta lihtsaid A4-paberil silte kastide sisu kohta «1€ FI», «2€ CYP», «1 cent blank» ja nii edasi, ning unustada, kui eriline on ikkagi selle tavalise tehase toodang.

Ka siinsed töötajad tunnistavad, et nad ei mõtle oma töökohale enam kui rahatehasele. Tootmist tutvustav tehase käibemüntide osakonna juhataja Thomas Hellström vaatab muiates külaliste kullapalavikku ja jagab osavõtmatul toonil asjalikke selgitusi.

«Minu jaoks on see lihtsalt metall,» kinnitab ta, mängides hooletult 93,5-protsendilise hõbeda plaadiga, mis on neli millimeetrit paks ja ligi meeter pikk.

Sellistest lehtedest tehakse meenemünte ja medaleid, mille tootmine käib peaaegu käsitsi. Iga kulla- või hõbedalehest väljalõigatud tooriku asetab töötaja eraldi vermimismasinasse. Enne pakkimist käib viimistleja selle pintsliga üle – lööb särama – ja pakib siis ettevaatlikult karbikesse.

Päris oma münt

Just selline protseduur ootab ees ka Eesti krooni aastapäevaks väljalastavat 100-kroonise nimiväärtusega münti, millest pole praegu teada muud, kui et ta tuleb kolmnurkne ja kavandi autor on Ivar Sikk.

Aga mitte ainult riigid ja ettevõtted ei ole Rahapaja tellijad. Tehas on tootnud münte ka maailma rikastele, kes päris oma väärismetallitükikest ihaldavad. «Tarvis on kavandit ja siis võime toota kas või ainult kümme või viis soovitud münti,» räägivad tehasejuhid, kinnitades, et väikseid eratellimusi on neil olnud küll.

Direktor Makkonen rõhutab samas käibemüntide tootmist kui tulusat äri, eriti nüüd, kui Rahapaja on suurelt ette võtnud Aasia riigid. «Vietnamis polnud aga varem üldse münte, kuid 85-miljonilise elanike arvuga riigis ei pea väiksed paberrahad kuigi kaua vastu,» selgitab ta, miks Vietnam metallraha järele puudust tundis.

Makkoneni sõnul on Euroopas inimese kohta ringluses umbes 200 münti. Vietnamis ega ka Tais, kuhu nad raha toodavad, see arv siiski nii suur ei ole.

Digimaailma pealetungist hoolimata ei karda Makkonen, et füüsiline raha võiks kuhugi kaduda. «Umbes 3000 aastat on raha maailmas olemas olnud, arvan et oma tuhat peab ta veel vastu,» kinnitab rahatootja ja selgitab: «Vaadake, igasugu kaartide häda on selles, et pole ühte, mis igal pool maksaks. See ongi füüsilise raha elujõu saladus.»

Kas teate?

• Käibemündid on kehtivad maksevahendid.

• Meenemünte antakse välja piiratud tiraaž mingi sündmuse või isikuga seoses ja need võivad olla nii käibemündid, näiteks 2-eurose erivermingud (olümpiamängud, Rooma lepingute aastapäev), kui väärismetallist kogumismündid.

• Medali erinevus meenemündist on see, et tal pole nimiväärtust (firmade medalid, Eurovisiooni-medal).

• Soome kontsern Rahapaja Oy teeb käibe- ja meenemünte, medaleid, ordeneid, spordivõistluste ja Nobeli preemia võitjate medaleid, firmakingitusi ning ehteid.

• Turundusettevõte Nordic Moneta tegeleb müügiga, jaemüüjad on Helsingi Moneta ja Tallinna Mündiäri poed.

Soome rahvusraha taaskasutus

Münditootmisele lisaks tegeleb Rahapaja metalli töötlemisega, kuid hulgale käibelt kadunud müntidele on antud hoopis uus elu mõne teise riigi rahana.

Nii võib second-hand rahaks nimetada Tai bahte ja Vietnami donge. Möödunud aastal sai Tai omale ligi 700 miljonit uut ühebahtist münti (üks baht on u 0,34 Eesti krooni), mis on ümbersündinud vanad Soome 10- ja 50-pennised.

Peale taaskasutatud Soome pennide oli see tellimus Rahapajale eriline seetõttu, et see oli nende ajaloos teine suurim tellimus, milleks palgati juurde 50 protsenti tööjõudu.

Osaliselt läksid vanad mündid käiku ka mõne aasta taguses suurimas tellimuses – miljard münti Vietnamile. Siis said omale uue elu Soome viiemargased (alumisel pildil) Vietnami 5000-dongiste (3,61 Eesti krooni, ülemisel pildil) müntidena. «Nüüd elab meie viiemargane Vietnamis, teises kostüümis,» nendib Rahapaja direktor Raimo Makkonen. Töötlemise üle on tal põhjust uhkust tunda.

Tallinna Mündiäri juhataja Anneli Raikko kinnitab aga, et midagi ebatavalist vanade rahade ümbersulatamises ei ole. Eesti vabariigi kolmest hõbemündist esimene tehti nii.

«1930. aasta Toompea kahekroonine hõbemünt koosneb neli aastat varem vermitud kümnemargastest, mis ei tulnud käibele,» selgitab Raikko. «Need sulatati üles, lisati hõbedat, mis, kui õigesti mäletan, toodi Inglismaalt.» (PM)