Kuuseehted on ajast olenemata kaunid
Kuuseehted poevad endiselt hinge, kuigi värv ja kuju on aja jooksul muutunud.
Sajandi algus
Vatist ja läikpaberist valmistatud ehted olid enamasti inglikujulised. Need võisid olla nii isetehtud kui ka poest ostetud. Lisaks neile kaunistati kuuske vanikute, õunte ja piparkookidega.
Kahekümnendad
1920-ndate alguses ja majanduskriisi ajal (1927–1931) kaunistati kuuske paberist valmistatud ehetega, mis meenutasid kompvekke. Päriselt neis tuutudes muidugi komme peidus polnud. Sellesse ajajärku jäävad ka papjeema‰eest meisterdatud puuviljad jms.
Kolmekümnendad
1930-ndatel kingiti riigiteenistuses olevatele ametnikele igal aastal jõuluehted, mis telliti Saksamaalt. Need oli peened, värvilised ning mõne looma, linnu, puuvilja või käbi kujuga.
Viiekümnendad
1950-ndate alguses ja keskpaigas tulid kasutusele suured, reljeefsed, samuti puu- ja köögivilju kujutavad ehted. Ka olid hinnas käbi- ja seenekujulised ehted, mis läikisid toredasti.
Kuue- ja seitsmekümnendad
1965–1970 ilmusid okste külge läikivad ja erikujulised (kellukjad või ümarad, ent küljelt lohuga) kuuseehted.
Kaheksakümnendad
1980-ndatel lõid laineid Saksa Demokraatlikus Vabariigis valmistatud ehted. Need olid pigem tuhmid kui läikivad, see-eest väga erksavärvilised ning põnevate kaunistustega – lilled, säravad joonised, krussikeeratud traat ümber kuuli jms.
Üheksakümnendad
1991. aastal, mil Eestis valitses tõeline kaubanappus, õnnestus mõnel õnnelikul osta karbitäis VoroneÏi tehase toodangut. Hoolimata vaesusest, säravad need ehted samamoodi kui paremaid aegu näinud ehted.
Uus sajand
Lihtsad ühevärvilised munad, sekka ka mõni säravam.
Jõuluehted pärinevad erakogust ja Tallinna linnamuuseumist. Muuseum ootab inimestelt endiselt annetusena kuuseehteid.
Kuuseehted poevad endiselt hinge, kuigi värv ja kuju on aja jooksul muutunud.
Sajandi algus
Vatist ja läikpaberist valmistatud ehted olid enamasti inglikujulised. Need võisid olla nii isetehtud kui ka poest ostetud. Lisaks neile kaunistati kuuske vanikute, õunte ja piparkookidega.
Kahekümnendad
1920-ndate alguses ja majanduskriisi ajal (1927–1931) kaunistati kuuske paberist valmistatud ehetega, mis meenutasid kompvekke. Päriselt neis tuutudes muidugi komme peidus polnud. Sellesse ajajärku jäävad ka papjeema‰eest meisterdatud puuviljad jms.
Kolmekümnendad
1930-ndatel kingiti riigiteenistuses olevatele ametnikele igal aastal jõuluehted, mis telliti Saksamaalt. Need oli peened, värvilised ning mõne looma, linnu, puuvilja või käbi kujuga.
Viiekümnendad
1950-ndate alguses ja keskpaigas tulid kasutusele suured, reljeefsed, samuti puu- ja köögivilju kujutavad ehted. Ka olid hinnas käbi- ja seenekujulised ehted, mis läikisid toredasti.
Kuue- ja seitsmekümnendad
1965–1970 ilmusid okste külge läikivad ja erikujulised (kellukjad või ümarad, ent küljelt lohuga) kuuseehted.
Kaheksakümnendad
1980-ndatel lõid laineid Saksa Demokraatlikus Vabariigis valmistatud ehted. Need olid pigem tuhmid kui läikivad, see-eest väga erksavärvilised ning põnevate kaunistustega – lilled, säravad joonised, krussikeeratud traat ümber kuuli jms.
Üheksakümnendad
1991. aastal, mil Eestis valitses tõeline kaubanappus, õnnestus mõnel õnnelikul osta karbitäis VoroneÏi tehase toodangut. Hoolimata vaesusest, säravad need ehted samamoodi kui paremaid aegu näinud ehted.
Uus sajand
Lihtsad ühevärvilised munad, sekka ka mõni säravam.
Jõuluehted pärinevad erakogust ja Tallinna linnamuuseumist. Muuseum ootab inimestelt endiselt annetusena kuuseehteid.
Märkus! EESTI KOGUJA on huvitatud enne II maailmasõda pärinevate jõuluehete ostmisest. Tunneme ka huvi nõukogudeaegsete propakandateemaliste jõuluehete vastu (sirp ja vasar, cccp jne jne). Kui leiate midagi siis kirjutage meile siia
