Investeerimiseks tasub osta nahkköites raamatuid
Interneti raamatupoe Raamatukoi kaasosanik Margo Matsina rääkis, et ajaga kasvab vanade ja haruldaste raamatute hind, aga selliseid on antikvariaatides vähe liikumas.
„Mida tasub soetada ja neid teavad ehk kõik, on Taska töökoja nahkköited,“ ütles Matsina.
Esimese Eesti vabariigi ajal anti lõviosa raamatuid välja vihikutena. Nahkköites raamatuid, näiteks Voldemar Vaga üldist kunstiajalugu, noored pered osta ei suutnud.
„Reeglina enne sõda see nii käiski, et raamatud ilmusid brošüürina ja sinna juurde telliti köide, brošüürid köideti kuskil mujal või jäeti nad üldse köitmata,“ selgitas Matsina. Tema sõnul tasub nahkköites raamatutesse investeerida igal juhul, aga keskpärane raamatukoguköide võib teose väärtust hoopis vähendada.
Kui rääkida nahkköites raamatu hinnast, siis sõltub see loomulikult ka köite kujundanud kunstniku nimest ning sellest, kuidas raamatut hiljem hoitud on.
Tänavu kujunes kunstigalerii Allee tarbekunstioksjonil Adamson-Ericu kavandi järgi valmistatud külalisteraamatu hinnaks 40 000 krooni. „Hästi hoitud nahkehistöö näide, seotud silmapaistva meistri nimega,“ tutvustas galerii kodulehel erksast punasest nahast valmistatud raamatut kunstiteadlane Mai Levin.
„See raamat oli ka suurepärases säilivuses, seda ei olnud üldse kasutatud ja oli pakituna hoitud,“ lisas Matsina.
Standardses kalingurköites esimese Eesti entsüklopeedia kaheksa köidet maksavad praegu Raamatukois 5 500 kuni 6 500 krooni. Heas nahkköites võib sama entsüklopeedia maksta praegu mitukümmend tuhat krooni, võrdles Matsina.
„Neid uusi raamatuid, mille hind järelturul kiiresti kasvama hakkaks, selliseid pole,“ ütles Matsina samas. Raamatu hind võib antikvariaadis pisut tõusta, kui tiraaž läbi müüakse ning kordustrükki ei tehta.
„Raamat võib muutuda väga pika aja jooksul haruldaseks ja kalliks, nii 100 aasta perspektiivis, kui päris üksikud juhud välja arvata, nt hävitatud tiraažid,“ lisas Matsina.
Mingil määral määrab raamatu tuleviku ka valdkond, millest ta räägib. Näiteks pole vanadel anatoomiaraamatutel tänapäevalgi suurt midagi viga, sest inimese anatoomia on jäänud samaks. Mis puudutab aga ravimeetodeid, siis need on tänapäeval tunduvalt teistsugused kui aastate eest.
Matsina ütles, et paberkujul entsüklopeedial pole praegu enam mõtet, kuna seda ei saa uue infoga täiendada. Kavandatavast TEA entsüklopeediast on raske infot otsida, kuna viidetes jälgi ajades tuleks lapata mahukaid köiteid. Ühtlasi andis Matsina mõista, et TEA entsüklopeedia 22 trükiköite taga on pigem turundus kui teatmeteose ostmisest saadav praktiline kasu.
„Pidevalt täiendataval e-entsüklopeedial on aga mõte olemas,“ leidis Matsina. „Wikipedia on tore, kuid sinna saab igaüks kirjutada. Usaldusväärsuse tagamiseks peaks mingi kontroll siiski olema.“
Interneti raamatupoe Raamatukoi kaasosanik Margo Matsina rääkis, et ajaga kasvab vanade ja haruldaste raamatute hind, aga selliseid on antikvariaatides vähe liikumas.
„Mida tasub soetada ja neid teavad ehk kõik, on Taska töökoja nahkköited,“ ütles Matsina.
Esimese Eesti vabariigi ajal anti lõviosa raamatuid välja vihikutena. Nahkköites raamatuid, näiteks Voldemar Vaga üldist kunstiajalugu, noored pered osta ei suutnud.
„Reeglina enne sõda see nii käiski, et raamatud ilmusid brošüürina ja sinna juurde telliti köide, brošüürid köideti kuskil mujal või jäeti nad üldse köitmata,“ selgitas Matsina. Tema sõnul tasub nahkköites raamatutesse investeerida igal juhul, aga keskpärane raamatukoguköide võib teose väärtust hoopis vähendada.
Kui rääkida nahkköites raamatu hinnast, siis sõltub see loomulikult ka köite kujundanud kunstniku nimest ning sellest, kuidas raamatut hiljem hoitud on.
Tänavu kujunes kunstigalerii Allee tarbekunstioksjonil Adamson-Ericu kavandi järgi valmistatud külalisteraamatu hinnaks 40 000 krooni. „Hästi hoitud nahkehistöö näide, seotud silmapaistva meistri nimega,“ tutvustas galerii kodulehel erksast punasest nahast valmistatud raamatut kunstiteadlane Mai Levin.
„See raamat oli ka suurepärases säilivuses, seda ei olnud üldse kasutatud ja oli pakituna hoitud,“ lisas Matsina.
Standardses kalingurköites esimese Eesti entsüklopeedia kaheksa köidet maksavad praegu Raamatukois 5 500 kuni 6 500 krooni. Heas nahkköites võib sama entsüklopeedia maksta praegu mitukümmend tuhat krooni, võrdles Matsina.
„Neid uusi raamatuid, mille hind järelturul kiiresti kasvama hakkaks, selliseid pole,“ ütles Matsina samas. Raamatu hind võib antikvariaadis pisut tõusta, kui tiraaž läbi müüakse ning kordustrükki ei tehta.
„Raamat võib muutuda väga pika aja jooksul haruldaseks ja kalliks, nii 100 aasta perspektiivis, kui päris üksikud juhud välja arvata, nt hävitatud tiraažid,“ lisas Matsina.
Mingil määral määrab raamatu tuleviku ka valdkond, millest ta räägib. Näiteks pole vanadel anatoomiaraamatutel tänapäevalgi suurt midagi viga, sest inimese anatoomia on jäänud samaks. Mis puudutab aga ravimeetodeid, siis need on tänapäeval tunduvalt teistsugused kui aastate eest.
Matsina ütles, et paberkujul entsüklopeedial pole praegu enam mõtet, kuna seda ei saa uue infoga täiendada. Kavandatavast TEA entsüklopeediast on raske infot otsida, kuna viidetes jälgi ajades tuleks lapata mahukaid köiteid. Ühtlasi andis Matsina mõista, et TEA entsüklopeedia 22 trükiköite taga on pigem turundus kui teatmeteose ostmisest saadav praktiline kasu.
„Pidevalt täiendataval e-entsüklopeedial on aga mõte olemas,“ leidis Matsina. „Wikipedia on tore, kuid sinna saab igaüks kirjutada. Usaldusväärsuse tagamiseks peaks mingi kontroll siiski olema.“
