Saaremaa rahapada toob ajaloo suurima leiutasu
Sellele, et tegu on ainulaadse leiuga, viitab ka see, et muinsuskaitsjad küsivad valitsuselt esimest korda leiutasu maksmiseks raha. Seni on suurim muinsuskaitseameti poolt leidjale makstud summa olnud 50 000 krooni ehk kümme korda väiksem.
Ants Kraut osutas, et aarde väärtust hinnatakse kolme kriteeriumi järgi: materjal, ajalooline väärtus ning turuväärtus.
Müntidel suur väärtus
“Selle aarde omapära on see, et müntide turuväärtus on suurem kui ajalooväärtus,” selgitas Ants Kraut. “Muidu on tavaliselt vastupidi. Minu praktikas on reeglina olnud peamine just ajalooline väärtus, mida aga ei saa hinnata.”
Kuigi eksperdid pole lõplikke tulemusi veel avalikustanud, on teada, et Rootsi ja Saksa päritolu mündid pärinevad valdavalt 17. sajandi teisest poolest. Kõige noorem münt on 1710. aastast ehk Põhjasõja perioodist ning ajast, mil Eesti ala läks Vene riigi koosseisu.
Ajaloolist väärtust leitud rahapajal suurt ei ole, sest ta ei anna teadmisi, mida ajaloolased juba varasemast perioodist ei teaks. “Põhjasõja aeg on üldiselt hästi teada, arvestades, et vaata et veel mõned veteranid on elus,” viskas Ants Kraut nalja. “Samas saime teada, et selles piirkonnas elas toona Saaremaa ilmselt üks rikkamaid mehi. Ma ei oska rahapaja väärtust toonases vääringus öelda, aga ühe suure mõisa oleks toona selle eest ilmselt küll ehitada saanud.”
Ajaloolastele pole samuti teada, kas rahapada maeti maha või on see maapõue sattunud mõne hoone varemete kaudu. “Igal juhul on see harukordne, kui sellises tohutus koguses väärtuslikke münte korraga leitakse.”
Leiti juhuslikult
Rahapada leiti augusti keskel Kaarma vallast kaevetööde käigus. Tuhatkond münti tuli päevavalgele puhtjuhuslikult. Vundamendiauku kaevates tõsteti ekskavaatorikopaga pinnast hunnikusse ja nii jäi tekkinud pinnasehunnik mitmeks nädalaks jõude seisma. Ilmselt tegi päike ja vahepeal sadanud vihm oma töö ja hunniku seest paljastus nädalate möödudes münt.
Kuna rohekal mündil oli näha ka teise mündi tekitatud oksüdeerumisjälg, oletas mündi leidja Rein (nimi muudetud) kohe, et münte võib pinnasehunnikus olla rohkemgi. Põhjalikum kaevamine tõigi maa seest välja tuhatkonna mündiga vasest rahapaja, mis kaalus leidmisel umbes 5,5 kilo. Osaliselt roheliseks tõmbunud mündid olid väga tugevasti oksüdeerunud ja osa neist olid känkras.
Rahapaja leidmine meelitas kohale õnnekütte, kes peilisid Reinu numbri välja ja püüdsid end muinsuskaitseameti töötajatena esitledes teada saada leiukohta. Seda põhjusel, et ka pärast rahapaja leidmist andis maapõu jätkuvalt münte välja.
Saaremaa seni suurim aardeleid pärineb 1999. aastast. Toona tuli Tõrise külas põllutöödel välja hõbeaare. See koosnes 2845 mündist, mõnest ehtest ning pajast ja kukrust, milles aarded olid maetud. Leid pärines samuti 17. sajandist. Leiutasuks maksti kolmele leidjale ühtekokku 30 000 krooni.
Augusti keskel Kaarma vallast leitud ligi tuhande mündiga rahapada osutus Eesti väärtuslikumaks aardeleiuks, kuna selle maksumus küündib miljoni kroonini. “See aardeleid on väärtuse poolest suurim, mis viimaste aastate jooksul leitud,” kinnitas muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut. Tema sõnul määras ekspertkomisjon enam kui 900 hõbemündist koosneva rahapaja väärtuseks miljon krooni. Seaduse järgi kuulub sellest pool leidjale.
Ants Kraut osutas, et aarde väärtust hinnatakse kolme kriteeriumi järgi: materjal, ajalooline väärtus ning turuväärtus.
Müntidel suur väärtus
“Selle aarde omapära on see, et müntide turuväärtus on suurem kui ajalooväärtus,” selgitas Ants Kraut. “Muidu on tavaliselt vastupidi. Minu praktikas on reeglina olnud peamine just ajalooline väärtus, mida aga ei saa hinnata.”
Kuigi eksperdid pole lõplikke tulemusi veel avalikustanud, on teada, et Rootsi ja Saksa päritolu mündid pärinevad valdavalt 17. sajandi teisest poolest. Kõige noorem münt on 1710. aastast ehk Põhjasõja perioodist ning ajast, mil Eesti ala läks Vene riigi koosseisu.
Ajaloolist väärtust leitud rahapajal suurt ei ole, sest ta ei anna teadmisi, mida ajaloolased juba varasemast perioodist ei teaks. “Põhjasõja aeg on üldiselt hästi teada, arvestades, et vaata et veel mõned veteranid on elus,” viskas Ants Kraut nalja. “Samas saime teada, et selles piirkonnas elas toona Saaremaa ilmselt üks rikkamaid mehi. Ma ei oska rahapaja väärtust toonases vääringus öelda, aga ühe suure mõisa oleks toona selle eest ilmselt küll ehitada saanud.”
Ajaloolastele pole samuti teada, kas rahapada maeti maha või on see maapõue sattunud mõne hoone varemete kaudu. “Igal juhul on see harukordne, kui sellises tohutus koguses väärtuslikke münte korraga leitakse.”
Leiti juhuslikult
Rahapada leiti augusti keskel Kaarma vallast kaevetööde käigus. Tuhatkond münti tuli päevavalgele puhtjuhuslikult. Vundamendiauku kaevates tõsteti ekskavaatorikopaga pinnast hunnikusse ja nii jäi tekkinud pinnasehunnik mitmeks nädalaks jõude seisma. Ilmselt tegi päike ja vahepeal sadanud vihm oma töö ja hunniku seest paljastus nädalate möödudes münt.
Kuna rohekal mündil oli näha ka teise mündi tekitatud oksüdeerumisjälg, oletas mündi leidja Rein (nimi muudetud) kohe, et münte võib pinnasehunnikus olla rohkemgi. Põhjalikum kaevamine tõigi maa seest välja tuhatkonna mündiga vasest rahapaja, mis kaalus leidmisel umbes 5,5 kilo. Osaliselt roheliseks tõmbunud mündid olid väga tugevasti oksüdeerunud ja osa neist olid känkras.
Rahapaja leidmine meelitas kohale õnnekütte, kes peilisid Reinu numbri välja ja püüdsid end muinsuskaitseameti töötajatena esitledes teada saada leiukohta. Seda põhjusel, et ka pärast rahapaja leidmist andis maapõu jätkuvalt münte välja.
Saaremaa seni suurim aardeleid pärineb 1999. aastast. Toona tuli Tõrise külas põllutöödel välja hõbeaare. See koosnes 2845 mündist, mõnest ehtest ning pajast ja kukrust, milles aarded olid maetud. Leid pärines samuti 17. sajandist. Leiutasuks maksti kolmele leidjale ühtekokku 30 000 krooni.
