Kuigi esimene postmark nägi ilmavalgust juba 1840. aastal, hakkasid postiteenistused jõuluteemalisi maksevahendeid välja laskma alles pärast Esimest ilmasõda.

Tuntud ja tunnustatud kollektsionäärid Henno Sepp ja Eero Lõhmuste arvasid, et esimesed jõulumargid trükiti Euroopas läinud sajandi 20. aastatel.

“Heategevust propageerivaid kleebiseid võis Eestist saadetud kirjadel ja postkaartidel näha juba 1924. aastal, kuid riiklik postiteenistus suutis esimese vabariigi ajal välja lasta vaid kaks jõulumarki, üks neist ilmus 1938. ja teine 1939. aastal,” rääkis Lõhmuste, kes oli lahkelt nõus, et ka lehelugejad võiksid tema kogus leiduvaid rariteete vaadata.

Markidega aidati hädalisi

Kollektsionäär juhtis tähelepanu markidel olevale punasele topeltristile, mis sümboliseerib võitlust tuberkuloosiga. Eesti Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Sihtasutis andis välja hulga marke, millel polnud postimaksevahendina väärtust, kuid need aitasid luua pühademeeleolu ja koguda raha hädasse sattunud inimeste aitamiseks.

Taasiseseisvunud Eesti esimesed jõulumargid ilmusid 1992. aastal ja esialgu kujutati markidel enamasti kirikuid. Alles 1996. aastal ilmus esimene jõulumuinasjutu motiiviga postmark. Filatelistid Sepp ja Lõhmuste rääkisid, et asjatundjad hindavad jõulumarkide juures eelkõige pühademeeleolu.

Viimase kümne aastaga on Eesti Post välja andnud väga lustakaid jõulumarke. Jõulukaardi saajaid on lõbustanud nii kiiktoolis istuv jõulumees kui päkapikupoisid ja -plikad. Pühalikku jõulutunnet on aidanud luua kolm idamaa tarka ja neitsi Maarja vastsündinud Jeesuslapsega ning küünlasäras kuusepuu.

Selle aasta Eesti jõulumargid kujundasid Ilon Wikland ja Jekaterina Vetrova. Neid omapäraseid tillukesi kunstiteoseid on Eesti Post tutvustanud oma veebilehel nii:

“On juba hilja, ent lastel ei ole und. Kuidas sa magad, kui sünkmustas taevas helgivad kuldselt tuhanded tähed. Kui jäätunud järve peegelsile pind loob ühe maailma asemele kaks.

Kuidas sa tõmbad teki üle pea ja vaikid, kui süda tahaks laulda ja mängida. Kui kõik, mis jääb akna taha, näib nii salapärane ja kutsuv. Lastel ei tule und. Nad ruttavad õue lumistele väljadele, ise hõisates ja naerdes.

Käpikutes käed ei karda külma, mis ümberringi nii kindlalt krõbistab. Vastupidi, on hoopis kuidagi iseäralikult soe ja turvaline tunne. On jõuluöö. Ja kui eriti veab, võib näha mõnd imetillukest inglit härmas kuuse tagant piilumas.”

Eesti Posti emissioonikomisjoni esimees Rein-Karl Loide kinnitas, et hea koostöö kodumaiste kunstnikega on andnud traditsioonilistele jõulusümbolitele postmarkidel omapärase vaatenurga.

Sõnumeid nii kristlastele kui paganatele

“Just pühade tulekul ja nende aegu mõeldakse kogu maailmas kaugetele sõpradele ja sugulastele, saadetakse kirju ja pakke, mida kaunistavad aastaajale kohased postmargid,” rääkis Loide. “Kanada postiamet üllitas eelmisel aastal juba 1. novembril jõulumargid, millest kolm olid kristliku ja üks ilmaliku sõnumiga. Usklike lootust sümboliseerival pildil on sõimes lamav jõululaps, keda Joosep ja Maarja jõulutähe sära valguses valvavad. Õnne kuulutab sarve puhuv ingel ja rahu märk on rahvusvaheliselt tuntud sümbol tuvi, kel oliivioks noka vahel.”

Ilmalikul margil, mis on mõeldud neile, kes kas poliitilistel või muudel põhjustel kristlikke väärtusi ei hinda, on Loide jutu järgi kujutatud põhjapõtra, kelle sarvetipud helkuritena taeva poole valguskiiri saadavad.

Eesti jõuluvana tõmbas piipu

Huvitav on teada, et Kanada postiametiga oli eestlastel kümme aastat tagasi kana kitkuda. Sepp rääkis, et kui kanadalased olid paljude rahvaste jõulukombeid tutvustavad margid müüki lasknud, selgus kole lugu – Eesti jõuluvana tõmbas piipu.

“Eestlased üritasid isegi rahvusvahelist skandaali korraldada, et miks on meid pandud suitsetamist propageerima,” muigas kollektsionäär Sepp. “Minu teada siiski suurt jama ei tulnud, sest kes tahab kallil jõuluajal viha pidada. Jõulud on ju rõõmu aeg.”