Viljandi mänguasjade näitus heidab pilgu ajalukku
Puust pulgaloomad on ühed vanemad Eesti rahvapärased mänguasjad. Ja mitte ainult - karjaseloomi võib pidada ka lihtsa vormikeelega eesti disainiks. Eesti talulaste karjaskäimine hõlmas lisaks omapärastele pulgast sigadele, lammastele, lehmadele ja hobustele ka mänge, millest paljud on tänapäevalgi hästi teada.
Pulgaloomi tunti aga karjaskäigu-aegadel üle terve Eesti. Mis sellest, et nad olid lihtsad - ilma jalgadeta ja vaid mõne kõige iseloomulikuma tunnusega, näiteks sarvede, kärsa või kaelaga.
"Need väikesed puupulga-loomad on minu isa lõigatud. Ta on ise Viljandimaalt pärit, nii et endine talulaps. Aga lihtsa vormiga loomade suurendused on teinud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane Heiki Mürk. Ja need pole enam lõigatud, vaid on saega saetud," rääkis Tartu mänguasjamuuseumi kunstiline juht Mare Hunt.
Nõukogude-aegsed lelud on paljudel tänaseni hästi meeles või ehk keldris alleski. Eesti tegutsenud mänguasjatööstused nuputasid pidevalt uusi kanne, mida turustati üle kogu Nõukogude Liidu ja ka välismaal.
Nii näiteks valmistati Normas 70. aastail üle miljoni mänguasja aastas. Eesti mänguasjatööstus hääbus 80. lõpul, mil saabusid müügile Lääne-Euroopas ja Ameerikas valmistatud lelud. Need olid Nõukogude-aegseist uudsemad ja ka kaunimad.
"Osa tootjaid likvideeriti kohe pärast Nõukogude aega, näiteks Polümeer. Ja nende kogudest on meile jõudnud peamiselt annetajate kaudu. Olid ju Polümeeri vahtkummist mänguasjad väga populaarsed kogumisobjektid ja inimestel on need tänapäevani alles. Nii et see kogu pidevalt täieneb," seletas Tartu mänguasjamuuseumi teadur Anneli Aavastik.
Kunagised teravate äärtega, aga väga popid autod ei vastaks praegu ka karmidele euronõuetele. Kes tahab nüüd Eestis valmistatud lelu, peab selle kas ise valmistama või paluma teha mõnel kunstnikul.
Viljandis avatud näitusel saab ülevaate sellest, millega mängisid Eesti talulapsed karjas käies ja Eesti NSV-aegsest mänguasjatööstuste kõrgajast.
Väljapanekud on koostanud Tartu mänguasjamuuseumi teadurid. Mänguasju ei toodeta Eestis juba ligi paarkümmend aastat, vahendas Aktuaalne kaamera.Puust pulgaloomad on ühed vanemad Eesti rahvapärased mänguasjad. Ja mitte ainult - karjaseloomi võib pidada ka lihtsa vormikeelega eesti disainiks. Eesti talulaste karjaskäimine hõlmas lisaks omapärastele pulgast sigadele, lammastele, lehmadele ja hobustele ka mänge, millest paljud on tänapäevalgi hästi teada.
Pulgaloomi tunti aga karjaskäigu-aegadel üle terve Eesti. Mis sellest, et nad olid lihtsad - ilma jalgadeta ja vaid mõne kõige iseloomulikuma tunnusega, näiteks sarvede, kärsa või kaelaga.
"Need väikesed puupulga-loomad on minu isa lõigatud. Ta on ise Viljandimaalt pärit, nii et endine talulaps. Aga lihtsa vormiga loomade suurendused on teinud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane Heiki Mürk. Ja need pole enam lõigatud, vaid on saega saetud," rääkis Tartu mänguasjamuuseumi kunstiline juht Mare Hunt.
Nõukogude-aegsed lelud on paljudel tänaseni hästi meeles või ehk keldris alleski. Eesti tegutsenud mänguasjatööstused nuputasid pidevalt uusi kanne, mida turustati üle kogu Nõukogude Liidu ja ka välismaal.
Nii näiteks valmistati Normas 70. aastail üle miljoni mänguasja aastas. Eesti mänguasjatööstus hääbus 80. lõpul, mil saabusid müügile Lääne-Euroopas ja Ameerikas valmistatud lelud. Need olid Nõukogude-aegseist uudsemad ja ka kaunimad.
"Osa tootjaid likvideeriti kohe pärast Nõukogude aega, näiteks Polümeer. Ja nende kogudest on meile jõudnud peamiselt annetajate kaudu. Olid ju Polümeeri vahtkummist mänguasjad väga populaarsed kogumisobjektid ja inimestel on need tänapäevani alles. Nii et see kogu pidevalt täieneb," seletas Tartu mänguasjamuuseumi teadur Anneli Aavastik.
Kunagised teravate äärtega, aga väga popid autod ei vastaks praegu ka karmidele euronõuetele. Kes tahab nüüd Eestis valmistatud lelu, peab selle kas ise valmistama või paluma teha mõnel kunstnikul.
