Saaremaa rahapaja leiutasu jagatakse viieks
Augusti keskel leiti Saaremaalt Kaarma vallast ligi tuhande mündiga rahapada. Nüüd on selge, et leiutasu läheb jagamisele viie inimese vahel.
«Leiutasu jaguneb viie leidja vahel, kes pärast esimese mündi avastamist otsingutöödes osalesid,» kinnitas üks rahapaja leidjaid. «Ega me osanud algul arvata, et leid nii väärtuslik on. Aga mõnevõrra kurvaks teeb see, et tegelikult saame leidjatena vaid alla kolmandiku mündikogu väärtusest.»
Ekspertkomisjon hindas rohkem kui 900 hõbemündist koosneva rahapaja väärtuseks miljon krooni. Pool sellest summast kuulub seaduse järgi leidjatele, kuid poolest miljonist kroonist arvestatakse veel maha tulumaks.
Maaomanik leiutasust praeguse seisuga osa ei saa, küll on talle ette nähtud mitmed soodustused. Räägitud on näiteks talle eluaegse tasuta pääsme andmisest Saaremaa muuseumi, kus rahapada eksponeerima hakatakse.
Kohta, kus rahapada peidus oli, leidjad ega muinsuskaitse avaldada ei soovi, sest see võib sinna meelitada aardekütte. Teada on vaid, et Eesti väärtuslikem aardeleid tuli päevavalgele suviste ehitustööde aegu Kaarma vallas.
Leitud mündid on enamjagu Rootsi öörid ja margad, aga ka Saksa taalrid. Samas oli pajas ka Tallinnas ja Narvas vermitud haruldasi münte. Need pärinevad valdavalt XVII sajandi teisest poolest. Kõige uuem münt on 1708. aastast ehk Põhjasõja perioodist.
«Põhjasõja ajast nii suurt leidu Eestis ei olegi teada,» lausus Tallinna Ülikooli ajalooinstituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo. Tema sõnul teeb leiu haruldaseks ka see, et rahapada leiti üles tervikuna. Tavalise leitakse vaid aarde üksikuid osi. Arvatavalt maeti rahapada maasse 1710. aasta paiku enne venelaste vallutusretke Saaremaale.
Seni saare suurim aardeleid pärines 1999. aastast. Siis tulid Tõrise külas põllutöödel välja 2845 hõbemünti, mõned hõbeehted ning pada ja kukkur, milles aarded olid maetud. Leid pärines samuti XVII sajandist. Leiutasuks maksti kolmele leidjale kokku 30 000 krooni.
Augusti keskel leiti Saaremaalt Kaarma vallast ligi tuhande mündiga rahapada. Nüüd on selge, et leiutasu läheb jagamisele viie inimese vahel.
«Leiutasu jaguneb viie leidja vahel, kes pärast esimese mündi avastamist otsingutöödes osalesid,» kinnitas üks rahapaja leidjaid. «Ega me osanud algul arvata, et leid nii väärtuslik on. Aga mõnevõrra kurvaks teeb see, et tegelikult saame leidjatena vaid alla kolmandiku mündikogu väärtusest.»
Ekspertkomisjon hindas rohkem kui 900 hõbemündist koosneva rahapaja väärtuseks miljon krooni. Pool sellest summast kuulub seaduse järgi leidjatele, kuid poolest miljonist kroonist arvestatakse veel maha tulumaks.
Maaomanik leiutasust praeguse seisuga osa ei saa, küll on talle ette nähtud mitmed soodustused. Räägitud on näiteks talle eluaegse tasuta pääsme andmisest Saaremaa muuseumi, kus rahapada eksponeerima hakatakse.
Kohta, kus rahapada peidus oli, leidjad ega muinsuskaitse avaldada ei soovi, sest see võib sinna meelitada aardekütte. Teada on vaid, et Eesti väärtuslikem aardeleid tuli päevavalgele suviste ehitustööde aegu Kaarma vallas.
Leitud mündid on enamjagu Rootsi öörid ja margad, aga ka Saksa taalrid. Samas oli pajas ka Tallinnas ja Narvas vermitud haruldasi münte. Need pärinevad valdavalt XVII sajandi teisest poolest. Kõige uuem münt on 1708. aastast ehk Põhjasõja perioodist.
«Põhjasõja ajast nii suurt leidu Eestis ei olegi teada,» lausus Tallinna Ülikooli ajalooinstituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo. Tema sõnul teeb leiu haruldaseks ka see, et rahapada leiti üles tervikuna. Tavalise leitakse vaid aarde üksikuid osi. Arvatavalt maeti rahapada maasse 1710. aasta paiku enne venelaste vallutusretke Saaremaale.
Seni saare suurim aardeleid pärines 1999. aastast. Siis tulid Tõrise külas põllutöödel välja 2845 hõbemünti, mõned hõbeehted ning pada ja kukkur, milles aarded olid maetud. Leid pärines samuti XVII sajandist. Leiutasuks maksti kolmele leidjale kokku 30 000 krooni.
