VIGANE RAHA: Andres leidis kahekroonise, millel pole seerianumbrit. Sellise Ameerikas trükitud ühe- või kahekroonise eest maksavad kollektsionäärid nominaalväärtusest 100 korda rohkem.
Foto: Jarek Jõepera

Tallinlane Andres leidis kahekroonise, millel puudub seerianumber. Eesti Pank on valmis vigase raha ümber vahetama, kollektsionäärid aga pakuvad trükiveaga rahatähe eest 100 korda nominaalväärtusest rohkem ehk 2 krooni eest 200.

“Kogun “tärniga” rahasid, seetõttu vaatan alati kõik kahe- ja ühekroonised, mis minu käest läbi käivad, hoolikalt üle,” selgitab Andres, kuidas ta haruldase kupüüri leidis.

Muidu näeb rahatäht välja nagu iga teinegi. On Toompea lossi kujutisega vesipilt ja turvaniit. Ainult kohtadel, kus peaks olema mustas trükis seerianumber, haigutab tühjus.

“Helistasin Eesti Panka ja küsisin, mida sellise rahaga peale hakata,” ütleb Andres. “Soovitati pangale avaldus kirjutada, panga nõukogu vaatavat selle läbi ja seejärel saan vigase raha korraliku vastu ümber vahetada.”

Paberrahal üks külg valge

Andres loobus Eesti Panga pakutud võimalusest. “See rahasedel on kindlasti rohkem väärt kui kaks krooni,” usub ta. “Iseasi, kas see Eesti kollektsionääre huvitab. Pigem võiks seda pakkuda piiri taha, näiteks Soome.”

Ants Kulo, kes aastaid paberrahasid kogunud, Andrese vaimustust ei jaga. “Kui kunagi maksti selliste rahatähtede eest 50 dollarit, siis täna on kõigil tõsistel kogujatel trükiveaga ühe- ja kahekroonised olemas.” Kulo endagi kollektsiooni on nii valge esi- ja tagaküljega, seerianumbrita kui ka kahekordselt trükitud pildiga kroonised kupüürid jõudnud juba ammu.

Kulo sõnul on täna raske leida ostjat, kes sellise kahekroonise eest 500 krooni välja annaks. “Nominaalväärtusest 100 korda suurema summa - 200 krooni - ehk saaks.”

Maailmas ei ole fanaatilisi estica kogujaid palju. New Yorgis elab eesti päritolu Eo Vaher, Eesti markide hinnatud garanteerija, kes ka Eesti paberrahasid kogub. Ent temalgi on Kulo kinnitusel kõik erimid juba olemas.

Kollektsionäär Ants Kulo iga kauplusest tagasi antud kupüüri ei uuri. “Kollektsionäärid koguvad vaid pangapuhast raha, mis pole käest kätte käinud. On inimesed, kes tunnevad kassapidajaid ja saavad niimoodi puhtad rahad kätte.

Jänkid trükkisid meie kroonile viisnurgad

Trükiveaga kahekroonise leidnud Andres on haruldasi rahapabereid kogunud juba aastaid. Seni on tema kogus umbes 40 “tärniga” rahapaberit. Sellistel harvaesinevatel ühe- ja kahekroonistel on küll seerianumber, ent numbri alguses olevad tähed on asendatud tärnidega.

Kuldses Börsis pakutakse selliseid haruldusi müüa nimiväärtusest 30 korda kallima hinnaga ehk 60 krooni eest.

“Number trükitakse rahatähele tehnoloogia viimases faasis,” selgitab Eesti Panga rahalaboratooriumi juhataja Raivo Teeäär. “Enne seerianumbrite trükkimist ja rahapoognate lahtilõikamist kontrollitakse iga rahatäht trükikojas üle. Kui leitakse kupüür, millel värvilaik või mõni muu defekt, siis võetakse see välja ja asendatakse uuega, sest kupüüride hulk peab jääma samaks.”

Tavakohaselt saavad asendusrahad seerianumbri, mille algustähtedeks ZZ. Nii on ka kõigi suuremate Eesti Panga kupüüridega. Aga Ameerikas trükitud ühe- ja kahekroonistel parandatud rahadel on ZZ asemel hoopis viisnurksed tärnid.

“Eesti Pank olevat omal ajal selle vastu koguni protestinud: alles saime ilma Vene viisnurgata raha ja nüüd lööte teie jälle viisnurga peale!” räägib Kulo. “Ameeriklased vastanud, et viisnurgad on ka USA lipul ja need on palju vanemad ning auväärsemad kui Vene punatäht.”

Kuidas vigased rahad tekivad

Vigased on peamiselt Ameerikas trükitud ühe- ja kahekroonised. Igas poognas on 16 rahatähte ja kui haaraja võttis trükkimisel näiteks kaks paberit korraga, siis trükiti 16 valge esikülje ja 16 valge tagaküljega raha. Ka numbrita rahatähed trükitakse samal moel - kui hoolega vaadata, siis on pealmise poogna numbri jälg numbrita raha peal õrnalt näha. Kahekordne pilt tekib siis, kui poogen murdub trükkimise ajal kahekordselt. Arvutisüsteem loeb trükikorrad üle ja paberite arv on teada. Kollektsionäär Ants Kulo sõnul peaks ringluses olema kaheksa poognatäit selliseid rahatähti, millel üks pool valge. Eesti Pank ise niisuguseid rahasid üles ei leia, sest need pakitakse trükikojas ja pakke ei avata enne kui sularahaautomaadis või poekassas. Ühekrooniseid paberrahasid enam ringlusse juurde ei lasta ja seetõttu on ka nende erimite arv lõplik. Kahekrooniste pakid, mis Eesti Panga seifis oma tundi ootavad, võivad aga peita veel nii mõndagi.