Kirega kogumisest
Inimeste kogumislembust saab vaadelda kui elu terviklikkuse ühte osa. Miks üldse midagi tehakse ja korda saadetakse? Teatud inimestel on erinevad huvid ja eluarusaamad. Kogumine on samasugune inimese üks kirg ja eneseteostamise viis, millegi poole püüdlemine ja täiuslikkuse saavutamine.
Kogumisi võib iseeneslikult tinglikult liigitada emotsionaalseteks ja materiaalseteks.
Emotsionaalsete kogumiste alla võib liigitada kogumisi, kus reaalselt talletub midagi inimese tegudesse või emotsioonidesse nagu kogutakse erinevaid reisitud riike, osaletud kontserte, sportlikke saavutusi jne jne mis kõik pakub rahulolu toimunu üle, aga ei talleta midagi materiaalset.
Siiski on enamus kollektsioneerimist seotud materiaalse poolega ja siis seda millegi süstemaatilises omandamises. Kogutavad esemed võivad pakkuda emotsionaalset rahulolu, olla harivaks ja kanda endas investeerimisväärtust.
Kogujate fantaasia kogutavate objektide osas on piiritu. Samas osad valdkonnad hääbuvaid ja tekivad uued kogumisobjektid. Aastakümneid tagasi poleks keegi osanud prognoosida telefonikaartide ja arvutiprotsessorite kogumist ja samas on hääbunud omaaja hitkogumisobjekt - tikutoosietiketid. Jättes kõrvale kommipaberi ja õllepudelikorgi-laadsed kogumised, mille kogumises pole midagi veidrat, vaid sellised kogumised ei vaja eraldi erilisi materiaalseid võimalusi ja ei paku tulevastele põlvkondadele kasumit tootvat investeeringuväärtust.
Materiaalne kindlustatus lubab kollektsioneerimist tõsisemalt võtta ja luua läbi väärtuslike esemete kollektsioneerimise endale alternatiivne kasvupotentsiaaliga investeerimisportfell.
KOGUMINE KUI INVESTEERING
Kunst, mündid, aurahad ja teenetemärgid, relvad, väärismetallesemed, antiik jne kõigi asjade puhul me räägime piiratud koguses esemetest, mida algsel – ajaloolisel kujul juurde ei teki. Ajapikku kasvab selliste esemete väärtus ja nende omamine näitab inimese staatust ühiskonnas ja nende esemete vähesus tõstab nende esemete turuväärtust.
Inimeste kogumislembust saab vaadelda kui elu terviklikkuse ühte osa. Miks üldse midagi tehakse ja korda saadetakse? Teatud inimestel on erinevad huvid ja eluarusaamad. Kogumine on samasugune inimese üks kirg ja eneseteostamise viis, millegi poole püüdlemine ja täiuslikkuse saavutamine.
Kogumisi võib iseeneslikult tinglikult liigitada emotsionaalseteks ja materiaalseteks.
Emotsionaalsete kogumiste alla võib liigitada kogumisi, kus reaalselt talletub midagi inimese tegudesse või emotsioonidesse nagu kogutakse erinevaid reisitud riike, osaletud kontserte, sportlikke saavutusi jne jne mis kõik pakub rahulolu toimunu üle, aga ei talleta midagi materiaalset.
Siiski on enamus kollektsioneerimist seotud materiaalse poolega ja siis seda millegi süstemaatilises omandamises. Kogutavad esemed võivad pakkuda emotsionaalset rahulolu, olla harivaks ja kanda endas investeerimisväärtust.
Kogujate fantaasia kogutavate objektide osas on piiritu. Samas osad valdkonnad hääbuvaid ja tekivad uued kogumisobjektid. Aastakümneid tagasi poleks keegi osanud prognoosida telefonikaartide ja arvutiprotsessorite kogumist ja samas on hääbunud omaaja hitkogumisobjekt - tikutoosietiketid. Jättes kõrvale kommipaberi ja õllepudelikorgi-laadsed kogumised, mille kogumises pole midagi veidrat, vaid sellised kogumised ei vaja eraldi erilisi materiaalseid võimalusi ja ei paku tulevastele põlvkondadele kasumit tootvat investeeringuväärtust.
Materiaalne kindlustatus lubab kollektsioneerimist tõsisemalt võtta ja luua läbi väärtuslike esemete kollektsioneerimise endale alternatiivne kasvupotentsiaaliga investeerimisportfell.
KOGUMINE KUI INVESTEERING
Kunst, mündid, aurahad ja teenetemärgid, relvad, väärismetallesemed, antiik jne kõigi asjade puhul me räägime piiratud koguses esemetest, mida algsel – ajaloolisel kujul juurde ei teki. Ajapikku kasvab selliste esemete väärtus ja nende omamine näitab inimese staatust ühiskonnas ja nende esemete vähesus tõstab nende esemete turuväärtust.
