Numismaatika on üks vanemaid kogumisega seotud hobisid, mis tekkis kohe pärast raha käibeletulekut. Eestis on täna hinnanguliselt umbes poolsada tõsiseltvõetavat mündikollektsionääri, sadakond huvilit ja poolsada erineva tasemega mündikaupmeest.
Kunst, antiik ja mündid on ühed kindlamad alternatiivsed investeerimisvaldkonnad.
Varasematel aegadel, kui igal mündil oli maksevahendina ellujäämisväärtus, said seda hobi endale lubada ainult väga jõukad inimesed. Aja jooksul on müntide kogumisega tegelenud enamjaolt valitsejad, väejuhid ja kaupmehed, kes said endale lubada meie mõistes seisvaid vahendeid. Tihtipeale seisnes kogumine vallutatud alade ja kaubanduspiirkondade rahanäidistes – mida rohkem, seda uhkem.
Täna saab müntide kogumist harrastada igaüks, valides vastavalt rahakotile ja pühenduvusele oma kogumisvaldkonna. Numismaatikute elu on lihtsaks teinud ka praegused riikide väljaantavad kollektsioneerimise ja investeerimise metallmündid, mida võib ilma eriliste raskusteta hankida. Iseasi kui suurt põnevust selline kogumine pakub.
Numismaatikale kõige lähemaks investeerimisvaldkonnaks võib pidada investeerimist väärismetalli, väärismetallmüntidesse. Numismaatilised ja tavalised investeerimismündid erinevad üksteisest kardinaalselt. Numismaatilistel müntidel on määravaks mündi tiraaž, kujundus, teemavalik, edasine nõudlus ning esinemissagedus. Edasine investeeringuline hinnakasv oleneb just neist teguritest.
Kuigi praegune infoühiskond võimaldab globaalset suhtlemist, on numismaatiliste toodete hinnatase paljuski seotud regiooniga. Alati tasub koguda omas regioonis lihtsamalt realiseeritavaid münte, mis tagavad kogule likviidsuse. Eesti puhul saab rääkida tugevast Vene mõjust meie numismaatikute tegevusele. Viimastel aastatel on seoses Vene majanduse kasvuga sealsete müntide vastu eriti suur huvi olnud. Olenemata sellest, kas tegu on Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu või kaasaegse Venemaa väärismetallist meenemüntidega. Sama kehtib teiste arenevate majanduspiirkondade puhul, kus vastav turg on veel alahinnatud. Küll aga tundub praegune Eesti oma münditurg olevat ülehinnatut või ei oska teised arenenud münditurud omi münte vääriliselt hinnata.
Ilmestamaks numismaatilise väärtuse teket Eesti turul, on üheks paremaks näiteks Eesti krooni 10. aastapäevaks emiteeritud kuldmünt, tiraažiga 2000, müügihinnaga 1500 krooni. Kulla omahind oli mündi emiteerimise ajal ca 1350 krooni. Münt müüdi läbi kahe päevaga ja nädala jooksul tõusis selle hind järelturul 3000 kroonini. Tänaseks on mündi hind kerkinud üle 1000 euro piiri.
Erinevalt teistest antikvaarsetest kogumisobjektidest on mündikogu tänu oma kompaktsusele lihtsasti hoiustatav pangaseifides ja see maandab turvalisusest tulenevaid riske. Hoiulaegaste aastased rendihinnad Eesti pankades jäävad suurusjärku 2500 krooni laeka eest.
Suurimad eksiarvamused numismaatikas
Eksiarvamus nr 1. Kuldmünt on alati kallis. Kuldmündi hind võib taanduda puhtalt kulla hinnale. Vasest mündid võivad kordades ületada kuldmündi hinna. Mündi puhul on eelkõige tähtis mündi säilivus, vermimisaasta, tiraaž ja vermimise erimid.
Eksiarvamus nr 2. Vana münt on kallis. 3. sajandist pärit münt võib maksta 100 krooni, kusjuures kaasaegsed mündid võivad olla hinnaga sadades tuhandetes kroonides. Kõik oleneb konkreetsest mündist.
Eksiarvamus 3. Münt vajab puhastamist. Oluline on mitte kahjustada mündi pinda. Ajaloolistel müntidel aja jooksul tekkinud paatina tõstab selle hinda. Münti ei tohiks ise ilma põhjalike teadmisteta mingil juhul puhastada.
Müntide kogumise liigid
Riigipõhine - tahetakse saada igast riigist vähemalt 1 münt
Kronoloogiline – kogutakse mingi riigi münte vastavalt nende emiteerimise järjekorrale
Nominaalipõhine – münte kogutakse raha väärtusühiku põhiselt
Materjalipõhine – münte kogutakse vastavalt mündi vermimisel kasutatud materjalile
Motiivikogu – kogutakse erinevate riikide münte vastavalt kujutatud teemale
Tüübipõhine - kogutakse ühe riigi erinevat tüüpe münte
Templipõhine – müntidel võrreldakse iga pisierinevust
