Müntidega tegelejad võib jagada kaheks suureks grupiks: inimesed, kes on investorid ja soetavad väärismetalle, sh kuld- ja hõbemünte investeerimise eesmärgil, teine grupp on numismaatikud. Kui esimesed näevad asjas siiski parimat raha paigutamise võimalust, siis teiste jaoks on olulisem pigem kirg ja soov omada parimat kogu. Tegu on maailmas päris suure äriga mõlemal rindel.

Numismaatilised mündid pakuvad huvi kitsamas ringis oma ala spetside hulgas ja on väiksema tiraažiga, investeerimismündid on pigem laiatarbekaup - suure tiraažiga, mistõttu realiseerimine on lihtne maailma eri nurkades.

Osa kogujaid keskendub igale erinevusele müntidel, see kogumisliik on templipõhine: eesmärk on saada kätte kõik sama mündi erinevad põhjad, nt vermimiskojad.

Tuntud on Eesti Panga ja teiste riigipankade poolt välja antud müntide kogumikud ja albumid. Pakendisse pannakse 10 krooni eest münte, mis omakorda maksab 20 krooni, aga huvilised ostavad hiljem selliseid meeneid kordades kallimalt. See äri ei ole sugugi vaid riigipankade käes. Üks Euroopa suurimaid -kui mitte suurim tegija - on firma Mietens, mis pakub niisuguseid komplekte väga paljude riikide kohta. Välja on antud ka kõigi ELi riikide ühekroonisega võrreldavate müntide kogud (1 SEK, 1 EUR, 1 LVL jne). Komplektide müügihind on kordades kõrgemad kui nimiväärtus kokku. Kes algul need uuena soetab ja hiljem huvilistele maha suudab müüa, teeb kindlasti head äri.

Vanad Vene rublad. Vene rikkad armastavad vene asju ja ajalugu, vana raha on hinnas. USAs on tavaline, et klient tuleb ja ostab kaupluse rubladest tühjaks. Praegu on münditurul üldse kummaline lugu. Nõudlus kulla järele on kasvanud nii palju, et müntide pakkumine on vähenenud. Investorid soovivad pigem raha panna müntidesse kui plaatidesse. Kulla hinna osalise languse on kompenseerinud müntide suurem juurdehindlus.

Tasub teada

Suurimad eksiarvamused numismaatikas

Kuldmünt on alati kallis.

Kuldmündi hind võib taanduda puhtalt kulla hinnale. Vasest mündid võivad kordades ületada kuldmündi hinna. Mündi puhul on eelkõige tähtis mündi säilivus, vermimisaasta, tiraaž ja vermimise erimid.

Vana münt on kallis.

3. sajandist pärit münt võib maksta 100 krooni, aga kaasaegsed mündid sadades tuhandetes kroonides. Kõik oleneb konkreetsest mündist. Nt pakub Tavid kuldmünte Bütsantsi Solidus hinnaga 5000 krooni, mis on välja antud erinevate imperaatorite ajal 6.-7. sajandil.

Münt vajab puhastamist.

Oluline on mitte kahjustada mündi pinda. Ajaloolistele müntidele tekkinud paatina tõstab selle hinda. Münti ei tohiks ise ilma põhjalike teadmisteta mingil juhul puhastada.

Vaata ka:

www.mdm.de

Saksa numismaatikute mündibörs.

www.taxfreegold.co.uk

Ülevaade kuldmüntide turust maailmas.

www.ecu.ee

Eesti numismaatikute, filatelistide jne vahetusbörs.