Tallinna antiigipoest umbes 150 000 krooniga ostetud ikoon varjas ülemaalitud 400 aasta vanust pühapilti. Saksamaal müüakse seda hetkel rohkem kui 6 miljoni krooni eest.
Ligi kolm aastat tagasi, aprillis 2006 saabus Saksamaalt Tallinna jahi pardal väike seltskond. Nende seas oli ka jõukas Baden-Württembergis asuva ikoonigalerii omanik Renate Gerstenlauer. Ta avastas vanalinnas oma rõõmuks palju antiigipoode, mis kauplesid ka ikoonidega.
"Esialgu ei leidnud ma midagi, mis oleks pannud minu südame kiiremini tuksuma, sest tõeliselt vana ikoon erutab meeli ja vaimu, ja seda mitte ainult pangaarvele pilku heites," meenutas sakslanna mullu ilmunud raamatus.
Tüüpilist Eesti kõrtsi otsides jõudis sakslaste seltskond Voorimehe tänavale. Sealgi oli üks antiigipood, kus müüdi peaaegu kõike. Väikest kasvu vanem mees sulges poe ukse ja üritas oma kehvas inglise keeles kõikvõimalikke asju müügiks pakkuda.
"Õnneks tegeles ta minu sõpradega. Kuna olin sisenenud poodi esimesena, siis sain liikuda edasi ja avastasin kohe ikoonid, mille poekese omanik oli peitnud nurga taha. Ta oli seadnud seal sisse väikese restaureerimistöökoja ja esimest korda oma reisi jooksul nägin ma müügil kõrge kvaliteediga ikoone. Minu tähelepanu pälvis inimesekõrgune, väga tume ikoon."
Müüja ei viitsi ikooni näidata
Poepidaja oli märganud sakslanna huvi ja pühendus nüüd talle, pakkudes erinevaid ikoone kõrge hinna eest. Need Gerstenlauerit ei huvitanud ja ta palus endale näidata suurt ikooni. Poodnik ei olnud soovist vaimustuses, kuna selle välja tirimine nurgast oli tülikas. Naise pealekäimisel ja abil ta seda siiski tegi.
Nüüd nägi Gerstenlauer, et ikoon kujutas haruldast motiivi Aadama ja Eeva loomisest, pattulangemisest ja väljaajamisest paradiisist. Ikoon pidi olema osa ikonostaasist. Juba esimese nõrgas valguses heidetud pilguga hindas sakslanna ikooni 18. sajandi algusest pärinevaks. "Siiski ütles sisetunne mulle, et tegemist peab olema erilise ikooniga."
Poodnik hakkas agaralt asja korraldama. Ta lubas ikooni lennukiga Saksamaale saata ja võtta transpordikulud enda kanda. "Loomulikult oli hind väga kõrge ja ma ei saanud ega tahtnud nii kiiresti otsustada."
Öösel ei saanud Renate Gerstenlauer sõba silmale. "Minu sisetunne tugevnes, et tegemist peab olema väga erilise ikooniga." Ta sai oma kõhklustest võitu ja ostis ikooni järgmisel päeval ära.
Kunstiaare konutas Voorimehe tänaval
Pealinna antiigikauplusi tundes pole raske ära arvata, kes Gerstenlauerile ikooni müüs. Kui jalutada Raekoja platsilt Voorimehe tänava algusse, märkab kohe vasakul majaseinal kirja "Antiik".
Paar sammu trepist üles, uksest sisse ja paremale - siis oletegi väikeses tagasihoidlikus vanakraamipoes, mille leti taga istub kuuekümnendates eluaastates sõbralik mees. Tema nimi on Jaan Riisalo. Vahel nokitseb mees poeruumi teises otsas ritta laotud ikoonide kallal.
Eesti pole aegade kestel Venemaale olnud pelgalt nafta-transiidimaa. Juba 1920. aastate algul liikusid siitkaudu Läände Vene kuld, väärtesemed ja hinnaline antiik. Perestroika ajal kujunes Eestist taas ühe suure äri vahepeatus.
Läbi Eesti voolasid Läände kuni tuhandetest ikoonidest koosnenud saadetised. Lõviosa neist müüdi siinsete vahendajate poolt kohe edasi, osa jäeti paremateks päevadeks endale. Sakslanna ostetud ikoon jõudis Riisalo erakogusse juba 1980. aastatel.
Röntgenifoto näitab pükstega meest
Mai algul 2006 jõudis hoolikalt pakitud ikoon Stuttgardi lennujaama. Renate Gerstenlauer viis selle kõigepealt koju ja hakkas seda ühes perega erinevate valgustega katsetades uurima.
Eestist toodud ikoonile andis esimese hinnangu Baieris Autenriedi lossis asuv ikoonimuuseum. Nende arvates oli tegemist "hilise 17. sajandi Põhja-Venemaa ikooniga".
Nagu hiljem täpsemalt selgus, Vologda kandist pärit umbes 1700. aastal loodud ikonostaasi uksega, millel oli kujutatud prohvet Taanieli lõvikoopas ja stseeni loomisloost.
Ekspertiis rõhutas ikooni ebatavalist suurust ja haruldast teemat. Seega oli juba sel esialgsel kujul tegemist hinnalise vanavene kunstiteosega, mis ehtinuks iga ikoonikoguja kollektsiooni. Ometi varjas prohvet Taaniel oma kehaga veel palju suuremat aaret.
Ultraviolettlambiga teost lähemalt uurides märkas Gerstenlauer, et musta värvi all peitub mingi kiri. Käega katsudes olid tähed tunda ja ta otsustas asja edasi uurida.
Naine viis ikooni Wiesbadenisse tuttava restauraatori juurde. Ta soovis lasta värvi eemaldada, et vana kiri uuesti nähtavaks muuta. Mida rohkem värvi maha võeti, seda uudishimulikumaks omanik muutus. Peale tähtede ilmusid välja ka punased jooned.
Imeilus nägu nelja värvikihi all
Alguses kergelt maha tulnud värvi eemaldamine osutus vaevanõudvaks käsitööks. Kirikuslaavi tekstide spetsialist teatas, et ei saa tähtedest aru. Restauraator avastas ikoonil neli erinevat kihti värvi. Nüüd sai selgeks, et pealmise maalikihi all peab peituma veel midagi. Järgnesid röntgenuuringud ja kompuutertomograafia.
"Röntgenipildid näitasid seisvat, elusuuruses, pükse kandvat meest, kes täitis terve tahvli. Mulle avaldas eriti muljet tema imeilus nägu," meenutas Gerstenlauer.
Ikooni omanikku ootasid taas magamata ööd. Mida teha? Kas eemaldada juba niigi vana maal, et äratada selle all asuv kunstiteos uuele elule? Hoolimata röntgenipiltidest polnud teada, kui hästi on esialgne maal säilinud - seega oli suur oht teos rikkuda.
Gerstenlaueri esimene soov oli säilitada ka pealmine maalikiht. Peagi selgus, et see pole võimalik. Esialgse pildini jõudmiseks tuli pealmine maal paratamatult hävitada. Pühaku pilt rippus päevade kaupa naise töötoas, kuni ta andis restauraatorile loa tööle asuda.
Renate Gerstenlauer ootas suure põnevusega, kes talle pildilt vastu vaatab. Tegemist ei saanud olla Jeesusega. Kas Ristija Johannes? Aga alles vana kirja väljapuhastamise järel selgus, et ikoonil seisis õigeusu pühak õilis röövel Rah.
Rah oli üks kahest kurjategijast, kes koos Jeesusega risti löödi. Läänekatoliiklikus kultuuris tuntakse teda püha Dysmasena.
300 aasta vanuste maalikihtide eemaldamine oli väga keerukas. See töö nõudis restauraatorilt palju kannatust, kindlat kätt, teravat silma ja julgust. Vahepeal pidi Gerstenlauer restauraatorile "pähe istuma", et too nõustuks eemaldama ka pealmisel maalikihil kujutatud prohvet Taanieli pea.
Ikooni vanuse võimalikult täpseks määramiseks tellis naine Kieli laborilt puuproovi analüüsi. Ikoonilaud oli tehtud männist, mis oli langetatud hiljemalt 1634. aastal.
Vene kunstiprofessor sõimab ja kiidab
Kui Saksamaad külastas Moskva Andrei Rubljovi nimelise muuseumi direktor professor Gennadi Popov, viis naine oma ikooni talle näha. Ikooni pealmise kihi eemaldamisest kuuldes sõimas venelane naist kõigepealt kurjategijaks. Siis puhkes Popov naerma ja ütles, et oleks ise sedasama teinud.
Professori kirjutatud ekspertiisi järgi on tegemist tõenäoliselt Pihkvas loodud ikonostaasi osaga. Ikoon pärineb 16. sajandi kolmandast veerandist ning on teostatud silmatorkava professionaalsusega. "Pärast restaureerimist väärib see mälestis eraldi publikatsiooni oma erakordse tähenduse ja kõrge kultuurilis-kunstilise väärtuse tõttu," kirjutas professor.
2007. aastal külastas Gerstenlauer Venemaa muuseume. Selgus, et tegemist on õilsa röövli esimese teadaoleva kujutisega, kus tal on püksid jalas. Moskva riikliku restaureerimisinstituudi eksperdid pidasid ülemaalingu all nii hästi säilinud ikooni suureks harulduseks.
Alles detsembris 2007 sai Gerstenlauer ikooni koju tuua: "Pärast nii pikka proovilepanekut oli see imeilus jõulukink."
Unikaalne ikoon on praegu välja pandud Müncheni nooblis hotellis Vier Jahreszeiten avatud ikooninäitusel. Gerstenlauer on öelnud huvilistele, et on nõus ikooni müüma.
Hind on 400 000 eurot, seega üle kuue miljoni krooni. Sama raha eest saaks osta kaks Johann Köleri maali või koguni viis Konrad Mägi teost.
Proua Gerstenlauer ise maksis Riisalole ikooni eest umbes 150 000 krooni. Eeltöö ikooni edasimüügiks on juba tehtud. Mullu andis naine ikooni kohta välja mahuka värvitrükis raamatu.
Nii kallist ikooni ei ole võimalik müüa ilma usaldusväärse ekspertiisita ja Gerstenlauer teab seda väga hästi. Raamatus on trükitud ikooni kohta kõikvõimalikud analüüsid ja ekspertiisid, niisamuti fotod restaureerimise eri järkudest. Samuti andmed selle kohta, kus ja millal on ikoon ostetud. Me leiame raamatust isegi väikese mustvalge foto Tallinna antiigikauplusest, kuigi mitte selle nime.
Antiigikaupmees Jaan Riisalo kuulis talle kuulunud teose saladusest ja lakke hüpanud hinnast sel teisipäeval Ekspressi käest. Mees näost ära ei langenud.
"Risk vanema pildi väljapuhastamisel on suur," arutleb Riisalo. "Sajast ikoonist umbes kümnel on see hästi säilinud." Ta lubab sakslannale helistada ja paluda saata endale teose kohta ilmunud raamat. "Ikkagi minu käest saadud ikoon!" ________________________________________________
Ikooni väljavedu Eestist oli seaduslik
2006. aastal võis kuni 2,4 miljonit krooni maksvaid ikoone viia Euroopa Liitu ilma Eesti riigilt luba küsimata.
Monika Lestberg, muinsuskaitseameti nõunik ________________________________________________
