Maidla vallast leitud muinasaegse mõõga asukoht, mida aardeotsijad on pärast haruldase leiu väljatulemist mitmel korral rüüstamas käinud, läheb muinsuskaitse alla, et säilitada ala, kus on ilmselt muinasaegne matmispaik
Mõõga kündmise käigus leidnud Ants Välk tunnistas, et hoidis haruldast leidu poolteist aastat enda käes, enne kui selle suure nurumise peale ühele vanavaraostjale müüs. "Eks ma sain selle tehinguga kõvasti petta," rääkis mees ning lisas, et oli mõõka näidanud mitmetele inimestele, aga selle väärtuse kohta ei osanud keegi midagi arvata.
Kokkuostja võttis mõõga esialgu uurimiseks kaasa, seejärel tuli jutuga, et tegemist on Soomes valmistatud mõõgaga, mille sarnaseid on leitud üle kümne. "Arvasin, et ega ta siis eriti haruldane olegi," rääkis Välk.
Saab mõõgast koopia
"Kui mõõk kündmise ajal välja tuli, ei saanud ma isegi aru, mis see on. Arvasin, et on mõni kiin, mille peedipõllu harijad maha on unustanud," selgitas Välk, kes otsustas siiski leidu lähemalt uurida ning nägi tükk aega vaeva, et adraga kõveraks tõmmatud mõõk maa seest kätte saada. Kodus painutas mees mõõga uuesti sirgeks.
Nüüd ootab Välk Käsmu meremuuseumilt oma unikaalsest leiust koopiat, mille muuseumi peremees Aarne Vaik, kes haruldase mõõga Rakvere antikvariaadist ostis, talle lubas.
Ka Käsmu meremuuseumis pannakse välja haruldase mõõga koopia, sest originaal on selleks liiga väärtuslik. Eesti ajaloomuuseumi teaduri Mati Mandeli hinnangul on tegemist ühe paremini säilinud muinasaegse mõõgaga. Tegu on äärmiselt uhke relvaga, millel on säilinud kõik detailid: käepideme roots, nupp, kaitseraud ja ka torujas käepide rootsu ümber. Leid on pärit ilmselt XI-XII sajandist ning on haruldane ka selle poolest, et sääraseid mõõku leiab ainult Soomest, Eestist ja Liivimaalt, mujalt Euroopast mitte.
Sama väärtuslik kui lennuk
"Sellel ajal oli mõõk raskerelv, mille väärtus oli sama suur kui praegu tankil või lennukil," ütles muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut, kelle sõnul muinasaegsetest reamatustest suurt midagi ei teata.
Kas kohta, kust mõõk leiti, hakatakse arheoloogiliselt uurima, ei ole Krauti sõnul veel otsustatud. "Meie eesmärk on säilitada see koht tulevastele põlvedele, mitte üles kaevata, kuid kui uurimistööd on ala piiritlemiseks või mälestiste säilimiseks olulised, siis neid ka tehakse," lausus ta.
Muinsuskaitseamet on leiukoha juurde üles pannud muinsuskaitseala tähistavad märgid. Ala muinsuskaitse alla võtmist praegu menetletakse.
"Ala võtmine muinsuskaitse alla peab eelkõige kaitsma seda aardejahtijate eest, et nad olulise väärtusega kohta üles ei kraabiks ega songiks," selgitas Kraut, kelle sõnul on pärast mõõga leidmist aardejahtijad seda kohta juba rüüstamas käinud ning sealt on saadud ka väärtuslikke leide, mille kohta on internetis infot liikunud. Kõik muinasaegsed leiud kuuluvad aga Eesti riigile ning kui inimene midagi väärtuslikku leiab, peab ta sellest kohe teatama kas muinsuskaitseametisse või omavalitsusse. Samamoodi tuleks käituda siis, kui nähakse kusagil aardejahtijaid.
"Aardejahtijad, kes kasutavad metalliotsijaid, tunnevad huvi ainult metallist esemete vastu, mistõttu nad võivad kahjustada oma sonkimisega kõike ülejäänut, mis kannab samuti olulist infot, näiteks luud ja puust esemed," kutsus Kraut üles Eesti pärandit kaitsma.
Karjääri alla kavandatud ala
Piirkonda, kust unikaalne relv leiti, on sealtsamast pärit Maidla volikogu esimehe Enno Vinni sõnul alati suhtutud respektiga. "Matmiskohast kui sellisest ei teatud küll midagi, aga millegipärast on inimestel nende väljade suhtes olnud alati suurem lugupidamine. Võib-olla on see olnud teadmine, mis on põlvest põlve edasi kandunud," ütles ta.
Kuigi kunagi mäeeraldispiirkonnaks arvatud alal reaalset kaevandamise ohtu ei ole, ei saa seda tulevikus siiski välistada. "Vallavolikogu on kogu aeg olnud selle vastu, et Maidla väljadel kaevandama hakatakse, ning seda meelt on olnud ka kultuuriministeerium, kuna alal on mitu ohvrikivi. Seda enam ei tohiks seda teha nüüd, sest mis on olulisem, kas põlevkivi või Eesti ajalugu," küsis Vinni.
