Unikaalne kuldmünt, millest Eesti Pank 2002. aastal Münchenis oksjonil napilt ilma jäi, on taas oksjonil. Seekord Londonis.
Londoni tuntud oksjonimajas Spink tuleb 19. märtsil enampakkumisele teadaolevalt kõige kallim Eesti münt üldse.
Tegemist on Saksa Ordu Liivimaa viimase meistri Gotthard Kettleri 1560. aastast pärit kuldrahaga ning selle arvatav hinnavahemik, mille on esitanud oksjonimaja, on 354 000 - 442 000 krooni. Kas ja millise hinnaga münt ära müüakse, on praegusel raskel ja segasel ajal keeruline ennustada.
Rahaajaloolase Ivar Leimuse väitel on tegemist sama mündiga, mille ärimees Guido Sammelselg ostis oktoobris 2002 Müncheni oksjonimaja Gorny & Mosch enampakkumiselt, makstes selle eest juba siis rohkem kui 400 000 krooni.
Mäletatavasti soovis münti omandada ka Eesti Pank, ent Sammelselg pakkus üle. Küll aga laenas ta mündi 2003. aasta algul Eesti Panga muuseumile, kus seda Eesti vabariigi 85. aastapäeva puhul rahvale paar nädalat näidati.
Nüüd on see haruldus kahjuks taas välismaal.
Nädal aega hiljem, 26. märtsil läheb samas oksjonimajas enampakkumisele parim valik Eesti paberrahasid, mis eales on oksjonil müüdud. Ka seal on mitmeid kunagi Sammelselja kogusse kuulunud rahatähti. Nagu ärimees Eesti Ekspressile ütles, loobus ta mõne aasta eest rahade kogumisest ning müüs oma kollektsiooni maha. "Ma olen selle teema juba unustanud," lausus Sammelselg.
Leimuse andmetel löödi niisuguseid Kettleri kuldnaid Liivi sõja ajal palgasõduritele palga maksmiseks. Neid kuldmünte tehti nii Tallinnas kui ka Riias. Leimuse kinnitusel on Spinkis müüki tulev münt vermitud Tallinnas, millele viitavad valmistamisel kasutatud iseloomulikud kärnid. Lisaks pole 8,38 grammi kaaluv kuldmünt tavaline kulden, vaid topeltkulden. See on uunikum, ainuke teadaolev Tallinnas tehtud Kettleri topeltkulden.
Kettleri Tallinna kuldmünte on maailmas teada kolm eksemplari, üks Peterburis Riiklikus Ermitaažis, üks välismaal erakogus ja üks oli Sammelselja kogus. Väidetavasti leiti kõnealune Kettleri münt Hollandis mere kaldal, mere põhjast välja tõstetud liivast 2002. aasta kevadel. Liiva abrasiivsust ja kulla pehmust arvestades on see leiulugu siiski veidi küsitav.
Pärast 12. veebruari Ekspressis ilmunud artiklit "Kallid kehtetud rahad" pöördus toimetuse poole Muinsuskaitseamet, tundes huvi, mis teid pidi Eesti paberrahad Londonisse Spinki oksjonile sattusid. Sellele küsimusele toimetus ei saanud ega ka osanud vastata.
Muinsuskaitseameti nõuniku Viljar Visseli sõnul pöördutakse nüüd sama küsimusega ka oksjonimaja Spink poole. "Kui kultuuriväärtus nagu Kettleri kulden on Eestisse sisse ostetud ja nüüd müüakse uuesti välismaale, siis see on reeksport ja lubatud. Kui ese on Eestist leitud või siin olnud, siis võib selle välja viia vaid ajutiselt ning müük on ebaseaduslik," selgitab Vissel. Spinkis müüdavate paberrahade puhul püüabki muinsuskaitse just seda välja selgitada. Konfiskeerida neid seadust rikkunud omanikult ei saa, küll aga saab teha trahvi.
Kogu see lugu omandab kurioosse värvingu seetõttu, et seni on välisoksjonitelt Eesti rahasid ostnud sageli eestlased ise. Kui mõni münt või kupüür satub Spinki või mujale välismaisest kogust, on see arusaadav. Küll aga jääb mõistetamatuks see, miks tassida Eesti rahasid ja teisi kogumisobjekte kuhugi Läände oksjonile ja sealt need uuesti Eestisse osta. Näiteks Eesti rahasid on võimalik müüa ka Eestis, meie omal oksjonil, mida peab numismaatik Gunnar Haljak.
HARULDANE JA KALLIS: Kas Tallinnas 1560. aastal vermitud Kettleri kuldmündi hind ületab oksjonil poole miljoni piiri?
