Memm, pisar palgel ja värisevi käsi toob antikvariaati oma kõige kallima raamatu. Antikvaar uurib ükskõiksel ilmel trükist, arvestab hinnast maha memme raamatuga seotud mälestused ja ütleb summa.

Müüja noogutab vaikides takka. Tehing on tehtud. Vanaraamatuäri on nagu iga teine äri.

Pealinna bukinistid tunnistavad, et vanaraamatuäri paremad päevad on möödas. Legendaarne raamatukaupmees Aivo Aia ütleb, et veel seitse aastat tagasi oli ostmist palju rohkem, praegu on languse aeg.

Aia on üks tuntumaid ja kogenumaid Eesti vanaraamatuärimehi. Raamatuid on tal vähemalt 10 000 ja postkaarte 300 000 ringis.

Aivo Aia sõnul on vana raamat kollektsionääride käes. Vahendajad käivad külast külla ja talust tallu, sealt ei ole enam midagi võtta. Järelikult on Eesti tühjaks tuhnitud,» teab staa?ikas raamatuärimees.

Tema sõnul ostaks eesti inimene palju rohkem kirjandust, kuid tehingud jäävad tihti raha taha. «Kui ma näen, et inimene kindlat teost tõesti tahab, annan kas või pool alla,» väidab kaupmees, kelle poe hindu nimetavad paljud kolleegid hullmeelseteks.

Ühe raamatu eest mitu autot?

«Kõige kallimad raamatud on müümata ja ega need müüki ei lähegi,» ütleb Aia, kui küsida kallimate trükiste hindasid. «Need maksavad üle 3 miljoni Eesti krooni.» Mehe silmad ei pilgu ja usun, et kuulen valesti. Aia kordab summat. Raamatu pealkirja ja väljalaskeaastat ei soovi ta kommenteerida. «Neid trükiseid polegi siin võimalik müüa. Kui, siis kuskil lääne oksjonil. Selles hinnas on näiteks maakaardid aastast 1500. Kuid ega vanus ei pane raamatule hinda, ikka see, kui haruldane ta on ja kus välja antud.» Aia raamatukogu vanim trükis kannab väidetavalt aastaarvu 1539.

Kui Aivo Aia väidab, et piibleid on tal poest käinud läbi hinnavahes 7000-15 000 krooni, siis teised vanaraamatukaupmehed piirduvad tunduvalt tagasihoidlikemate summadega. Vaid Rahvusraamatukogus asuva Lugemisavara antikvariaadi müüja Meidi Koppel meenutab Taska köites suurt «Juubelipiiblit», mis maksis 6000 krooni.

Samas on just Lugemisvara antiigiäris pealinna madalaimad vanaraamatuhinnad.

«See johtub meie hinnapoliitikast, tahame, et raamat liiguks ja tänu sellele meilt ka ostetakse,» selgitab staa?ikas müüjanna, keda vanaraamatusõber mäletab Mündi tänava antikvariaadist.

«Paremad päevad on möödas, mis ees ootab, ei tea,» tunnistab mr. Kolk samanimelisest antikvariaadiärist. Mr. Kolk on alati mr. Kolk. Justkui eesnime tal polekski. Erinevalt teistest bukinistidest tunnistab mr. Kolk vaid kirjandust, mis jääb Teise maailmasõja eelsesse aega. «See raamat on ära jooksnud, otsa saanud, enam ta tagasi ei tule,» kurdab mr. Kolk.

Samas arvab ta, et vana raamatu hind väga palju enam ei tõuse. «Tõusevad vaid väga head asjad, korralikus köites,» ennustab ta.

Ka mr. Kolgi hinnangul on klientuuri seinast seina. «See on hästi lai, kes tahes, pooled kunded on välismaalased.»

Mis hinnas on tema kaupluses kallimad trükised, Kolk ei oska, aga võib-olla ka ei taha öelda. «Tavaliselt pole see eestikeelne ega Eestit puudutav kirjandus. Selliste trükiste hinnad võivad tõusta kuuekohaliseks,» ütleb mr. Kolk, kes arvab oma poes olevat müügil mõne tuhande raamatu ümber.

Raamat ootab uut bibliofiilide buumi

Bukinist Juhan Hammer Voorimehe poest vaatab tulevikku läbi kõige tumedamate prillide. «Ostjat pole ja raamat ka ei liigu,» on mehe lühikommentaar.

«Ega mul suuri haruldusi leidugi,» on Hammer tagasihoidlik «Kalleim raamat on praegu 5000 krooni ringis. Pärineb Inglismaalt, esmatrükk aastast 1851, tuntud raamatuköitja töö.»

Mai Palo Viljandi antikvariaadist meenutab, et tõeline raamatubuum jäi laulva revolutsiooni päevisse.

Kogenud müüja arvates on vana raamat juba leidnud koha kogujate ja bibliofiilide riiulitel ning ootab nüüd kolmandat ringi.

Viljandi antikvariaadi kalleim raamat viimasest ajast on 2000kroonine «Juubelipiibel». «Ei olnud kõige paremas korras, muidu oleks rohkem küsinud.»

Kui kallid on keskaja maakaardid?

Margit Toffer, Eesti Rahvusraamatukogu kartograaf:

Ma võin ju eeldada, mis trükisest Aivo Aia räägib, kuigi nende andmete põhjal on üldse absurdne midagi kommenteerida. Kuid vaadates mis tahes oksjonite hindu, tundub, et Aivo Aia hind on 4-5 korda üle pakutud. Selle aja kuulsamad atlased, mis on väljas maailma ühel kallimal, Christie oksjonil, lähevad tavaliselt haamri alla vähem kui ühe miljoni Eesti krooni eest. Seega on ebareaalne, et Aia valduses olev trükis maksaks üle kolme miljoni Eesti krooni.

Kuidas kindlustada haruldast trükist?

Tuuli Kalberg, ERGO Kindlustuse kodukindlustuse riskijuht:

Rariteetsete ja hinnaliste esemete kindlustamine võib kujuneda aeganõudvaks ja kulukaks ettevõtmiseks. Kulukaks mitte niivõrd kindlustusmakse seisukohast, kuivõrd asjaolu tõttu, et enne kindlustuslepingu sõlmimist on vaja täpsustada eset (selle originaalsust, vastavust sellele, mis see väidetakse olevat) ja eseme maksumust. Mõlemad vastused annab ekspert, kelle hinnangu kulud kannab kindlustusvõtja.

Tõsi, rariteetseid esemeid on võimalik kindlustada ka ilma eksperthinnanguta, leppides kokku eseme hüvitispiiri, s.o. summa, millest rohkem kindlustusandja ei hüvita. Enamasti aga ei ületa kokkuleppe teel saadud hüvitispiir mõndakümmet tuhandet krooni.