Proovikoda: paljud kuld- ja hõbetooted ei vasta nõuetele
Ehete väärismetallisisalduse teadasaamiseks saab kahtluse korral pöörduda katselabori poole ning alaprooviliseks osutunud toote eest on ostjal õigus raha tagasi küsida. Probleemide ennetamiseks tuleks aga juba enne ostu sooritamist uurida toote märgistust.
Eesti Proovikoja juhi Tõnu Tõniste sõnul suudab ehete väärismetallisisalduse usaldusväärselt määrata ainult katselabor. Eestis on selliseks katselaboriks Eesti Proovikoda, millele pandi alus juba 1919. aastal.
Eesti Proovikoda teeb Tõniste sõnul kõik endast oleneva selleks, et maaletoojate ja tootjate kauba hulgas ei oleks ühtki proovile mittevastavat ehet.
Praegu kehtiv, väärismetalltoodete turgu reguleeriv seadusandlus paneb tema sõnul vastutuse ehte õige väärismetallisisalduse eest tootjale või maaletoojale. «Vastutaja peab tootele kandma vastutusmärgise - oma riiklikku registrisse kantud nimemärgise,» rääkis ta.
Samas puuduvad maaletoojail Tõniste sõnul võimalused ise proovile vastavust kontrollida ja seetõttu pöörduvadki vastutustundlikumad ettevõtted Eesti Proovikoja poole.
Paraku on selles mõttes vastutustundlikud ettevõtjad Tõniste sõnul selges vähemuses. «Eesti Proovikojas kontrollitakse proovile vastavust hinnanguliselt ainult 10-15 protsendil maale toodavatest väärismetalltoodetest,» märkis ta.
Tulemused ei ole kahjuks julgustavad ning toetudes 2008. aasta ja eelnevate aastate statistikale väidab proovikoda, et kontrollmärgistamata toodetest ei vasta kauplustes tõenäoliselt iga 50. kuldtoode ja iga 6. hõbetoode väärismetalltoodete seaduses sätestatud nõuetele.
Eesti Proovikoja ekspertide töö tulemusena kõrvaldati 2008. aastal ringlusest 436 nikeldatud hõbetoodet. Nikkel võib allergikutele põhjustada suuri vaevusi ja seetõttu ei ole Eestis nikeldatud väärismetalltoodete käitlemine lubatud.
Alaproovilised tooted
Toote alaproovilisus ei ole aga Tõniste sõnul katastroof, seda toodet ei ole vaja hävitada või mingil moel kasutuskõlbmatuks muuta. Eesti Proovikoda märgistab kõik alaprooviliseks osutunud tooted ümber sulamile vastava standardprooviga ja need jätkavad oma täisvärtuslikku elu.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütles Tarbija24.ee'le, et väärismetalle ostes on tarbijal õigus müüjalt teada saada, millise prooviga märgistust antud toode «kannab».
«Märgistus peab olema korrektne. Kui ostetud tootel ilmnevad puudused, sh märgistus ei ole vastavuses ostetud tootega, tuleb pöörduda ostutšeki alusel müüja poole, kellel on kohustus tõendada, et märgistus ja toode on vastavuses,» rääkis ta.
Kui aga proovikojas on juba ostetud toote kontrollimisel selgunud, et see on alaprooviline, siis on Turetski sõnul tarbijal õigus lepingust taganeda ehk raha tagasi saada.
Et kõrgema proovi eest võidakse küsida ka kõrgemat hinda, siis tekib alaprooviliseks osutunud toote puhul ka küsimus, kas selle eest on võimalik näiteks osa tasutud maksumusest tagasi küsida.
«Vahesumma maksmine on pigem kokkuleppeline, kuna hinnakujundus on vaba ja puuduvad alused teatud proovi ja hinna vahelisest suhtest,» vastas Turetski.
Teistest Euroopa Liidu riikidest ostetud toodete puhul aitab Turetski sõnul tekkinud probleeme lahendada EL tarbija nõustamiskeskus, mis tegutseb tarbijakaitseameti juures.
Tallinnas tegutseva Eesti Proovikoja poole saab kahtluste korral oma ehetega pöörduda igaüks.
Ehete väärismetallisisalduse teadasaamiseks saab kahtluse korral pöörduda katselabori poole ning alaprooviliseks osutunud toote eest on ostjal õigus raha tagasi küsida. Probleemide ennetamiseks tuleks aga juba enne ostu sooritamist uurida toote märgistust.
Eesti Proovikoja juhi Tõnu Tõniste sõnul suudab ehete väärismetallisisalduse usaldusväärselt määrata ainult katselabor. Eestis on selliseks katselaboriks Eesti Proovikoda, millele pandi alus juba 1919. aastal.
Eesti Proovikoda teeb Tõniste sõnul kõik endast oleneva selleks, et maaletoojate ja tootjate kauba hulgas ei oleks ühtki proovile mittevastavat ehet.
Praegu kehtiv, väärismetalltoodete turgu reguleeriv seadusandlus paneb tema sõnul vastutuse ehte õige väärismetallisisalduse eest tootjale või maaletoojale. «Vastutaja peab tootele kandma vastutusmärgise - oma riiklikku registrisse kantud nimemärgise,» rääkis ta.
Samas puuduvad maaletoojail Tõniste sõnul võimalused ise proovile vastavust kontrollida ja seetõttu pöörduvadki vastutustundlikumad ettevõtted Eesti Proovikoja poole.
Paraku on selles mõttes vastutustundlikud ettevõtjad Tõniste sõnul selges vähemuses. «Eesti Proovikojas kontrollitakse proovile vastavust hinnanguliselt ainult 10-15 protsendil maale toodavatest väärismetalltoodetest,» märkis ta.
Tulemused ei ole kahjuks julgustavad ning toetudes 2008. aasta ja eelnevate aastate statistikale väidab proovikoda, et kontrollmärgistamata toodetest ei vasta kauplustes tõenäoliselt iga 50. kuldtoode ja iga 6. hõbetoode väärismetalltoodete seaduses sätestatud nõuetele.
Eesti Proovikoja ekspertide töö tulemusena kõrvaldati 2008. aastal ringlusest 436 nikeldatud hõbetoodet. Nikkel võib allergikutele põhjustada suuri vaevusi ja seetõttu ei ole Eestis nikeldatud väärismetalltoodete käitlemine lubatud.
Alaproovilised tooted
Toote alaproovilisus ei ole aga Tõniste sõnul katastroof, seda toodet ei ole vaja hävitada või mingil moel kasutuskõlbmatuks muuta. Eesti Proovikoda märgistab kõik alaprooviliseks osutunud tooted ümber sulamile vastava standardprooviga ja need jätkavad oma täisvärtuslikku elu.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütles Tarbija24.ee'le, et väärismetalle ostes on tarbijal õigus müüjalt teada saada, millise prooviga märgistust antud toode «kannab».
«Märgistus peab olema korrektne. Kui ostetud tootel ilmnevad puudused, sh märgistus ei ole vastavuses ostetud tootega, tuleb pöörduda ostutšeki alusel müüja poole, kellel on kohustus tõendada, et märgistus ja toode on vastavuses,» rääkis ta.
Kui aga proovikojas on juba ostetud toote kontrollimisel selgunud, et see on alaprooviline, siis on Turetski sõnul tarbijal õigus lepingust taganeda ehk raha tagasi saada.
Et kõrgema proovi eest võidakse küsida ka kõrgemat hinda, siis tekib alaprooviliseks osutunud toote puhul ka küsimus, kas selle eest on võimalik näiteks osa tasutud maksumusest tagasi küsida.
«Vahesumma maksmine on pigem kokkuleppeline, kuna hinnakujundus on vaba ja puuduvad alused teatud proovi ja hinna vahelisest suhtest,» vastas Turetski.
Teistest Euroopa Liidu riikidest ostetud toodete puhul aitab Turetski sõnul tekkinud probleeme lahendada EL tarbija nõustamiskeskus, mis tegutseb tarbijakaitseameti juures.
Tallinnas tegutseva Eesti Proovikoja poole saab kahtluste korral oma ehetega pöörduda igaüks.
