Sõõrumaa kunstikogu maksis 100 miljonit
Urmas Sõõrumaa. (Foto: Postimees/Scanpix)
16.12.2009 20:23
Mihkel Kärmas
Intervjuus "Pealtnägijale" jääb Sõõrumaa praegusest majanduslangusest tulenevast rahakaotusest rääkides siiski tagasihoidlikuks. "Et enda isiklikku rikkust on, noh, niimoodi raske lugeda ja ma olen püüdnud ka hoiduda sellest. Peaasi, et igapäevast leiba jätkub ja lapsi saab koolitatud ja ma arvan ma saan ka täna sellega hakkama," arvas Sõõrumaa.
Sõõrumaa sõnul sai tema kunstikogu alguse seitse-kaheksa aastat tagasi, kui ta soetas ühelt heategevusoksjonilt esimesed paar pilti. "Ja nii tulid järgmised paar ja siis tulid juba kümnete kaupa ja nii nad on tulnud," ütles Sõõrumaa ning märkis, et kunsti all on tal üks sadakond miljonit krooni.
Sõõrumaa on oma kunstikogu hooldamiseks palganud ka kaks inimest. "Puhtalt üks inimene on, kes vastutab lao eest, et need kõik on ikkagi õiges rivistuses ja õieti dokumenteeritud ja kui hakkad ühte pilti otsima, siis leiad selle üles ka. Ja siis teine inimene on, kes tegeleb puhtalt selle kunsti sisu poolega. 1000 pildi kohta on küll pilte, mille sisuga on vaja tegeleda, piltlikult öeldes peaks olema väike dokumentatsiooni pakett, kus on kunstiteadlane oma arvamuse andnud pildi kohta, siis on ekspertiisiaktid, siis on lihtsalt pildid ja nüansid, mis on ära märgitud," selgitas Sõõrumaa.
Sõõrumaa kinnitusel on ta oma kunstikogu ka korralikult turvanud. "Siin on praktiliselt sama, nagu sularahakeskuse lüüs. Et kui pildid tuuakse, siis sõidetakse autoga siia sisse, pilte ei ole võimalik ega tohigi nii välja viia, et see ei jääks digitaalselt salvestatuna ajaliselt ja siis veel dokumendid ka, muidu tekib segadus," nentis Sõõrumaa.
Arvepidamine on Sõõrumaa sõnul kogumise A ja O ning kollektsiooni kataloog võtab silme eest kirjuks, sest sisaldab peale maalide, akvarellide, graafika ja joonistuste ka skulptuure, mööblit, hõbedat ja tarbekunsti.
Nii on Sõõrumaa kogus näiteks 17. sajandi keskel Eestis valmistatud lauakell, ehkki see on üle 350 aasta vana, on see tänini töökorras. Unikaalse ajanäitaja leid ühelt Euroopa oksjonilt nihutas Eesti kellatööstuse teadaoleva sünnihetke sadakond aastat varasemaks. Samas ei kippunud Sõõrumaa väga mäletama palju see haruldus talle maksma läks ja pakkus välja umbes paarkümmend tuhat eurot.
Sõõrumaa kogus leidub Peter Paul Rubensi, Ilja Repini ja Ivan Aivazovski maale ning eeldatavasti ongi tema kogu kõige kallimad taiesed mõned 3-4,5 miljonit krooni maksvad vene klassikud.
Samas möönis Sõõrumaa, et teda on püütud korduvalt just vene autorite võltsingutega haneks tõmmata, kuid jättis enda teada, mitu korda ta konksu alla neelas.
Sõõrumaa tunnistas, et tema kogul on natukene ka heade aegade pitser. "Ma ostsin neid natukene liiga lahmides, ostsin neid kokku kuna võimalusi oli. Ei saa öelda, et ma ei mõelnud selle asja juures midagi, mõtlesin küll, ostsin tihtipeale ka pilte niimoodi 40-50 kaupa, mida olid siis inimesed võib-olla kümmekond aastat kokku pannud ja minu loogika oli see, et kui keegi on kümmekond aastat vaeva näinud ja kogu kokku pannud, siis on teatud töö juba ära tehtud," arvas Sõõrumaa.
Praeguseks viis aastat kunstikogumisega aktiivsemalt tegelenud Sõõrumaa keskendub nüüd rohkem tuttavamale Eesti ja baltisaksa klassikale ning tema kõige viimased ostud on eelmisel nädalal Eestisse toodud baltisaksa meistri Gustav Hippiuse tööd.
Samas on Sõõrumaa pärlite hulgas ka aasta tagasi soetatud rariteet – Eduard Wiiralti õlimaal, mis läks maksma üle miljoni krooni.
"Ma võiks oma kogu nimetada niimoodi, et mul on üks kolmandik pilte nõndanimetatud kullafondist, üks kolmandik on sellised, mida ma olen valmis siis vahetama ja müüma ja üks kolmandik on puhtalt kindlasti müüa," ütles Sõõrumaa.
Mihkel Kärmas
Suurärimees Urmas Sõõrumaa tunnistas ETV saatele "Pealtnägija", et majanduslangus kahandas tema varandust arvestuslikult miljardeid kroone ning ka seda, et tema seni kiivalt varjatud kunstikogu maksis 100 miljonit krooni.
Rahvas saab imetleda Sõõrumaa (48) 1000 taiesest kunstikogu paremikku tema homme avatavas isiklikus kunstigaleriis. Avaürituse raames toimub ka heategevusoksjon, kus müüakse maha 10 pilti, millest saadud tulu läheb traagiliselt hukkunud sportlaste laste toetuseks, vahendas "Pealtnägija".Intervjuus "Pealtnägijale" jääb Sõõrumaa praegusest majanduslangusest tulenevast rahakaotusest rääkides siiski tagasihoidlikuks. "Et enda isiklikku rikkust on, noh, niimoodi raske lugeda ja ma olen püüdnud ka hoiduda sellest. Peaasi, et igapäevast leiba jätkub ja lapsi saab koolitatud ja ma arvan ma saan ka täna sellega hakkama," arvas Sõõrumaa.
Sõõrumaa sõnul sai tema kunstikogu alguse seitse-kaheksa aastat tagasi, kui ta soetas ühelt heategevusoksjonilt esimesed paar pilti. "Ja nii tulid järgmised paar ja siis tulid juba kümnete kaupa ja nii nad on tulnud," ütles Sõõrumaa ning märkis, et kunsti all on tal üks sadakond miljonit krooni.
Sõõrumaa on oma kunstikogu hooldamiseks palganud ka kaks inimest. "Puhtalt üks inimene on, kes vastutab lao eest, et need kõik on ikkagi õiges rivistuses ja õieti dokumenteeritud ja kui hakkad ühte pilti otsima, siis leiad selle üles ka. Ja siis teine inimene on, kes tegeleb puhtalt selle kunsti sisu poolega. 1000 pildi kohta on küll pilte, mille sisuga on vaja tegeleda, piltlikult öeldes peaks olema väike dokumentatsiooni pakett, kus on kunstiteadlane oma arvamuse andnud pildi kohta, siis on ekspertiisiaktid, siis on lihtsalt pildid ja nüansid, mis on ära märgitud," selgitas Sõõrumaa.
Sõõrumaa kinnitusel on ta oma kunstikogu ka korralikult turvanud. "Siin on praktiliselt sama, nagu sularahakeskuse lüüs. Et kui pildid tuuakse, siis sõidetakse autoga siia sisse, pilte ei ole võimalik ega tohigi nii välja viia, et see ei jääks digitaalselt salvestatuna ajaliselt ja siis veel dokumendid ka, muidu tekib segadus," nentis Sõõrumaa.
Arvepidamine on Sõõrumaa sõnul kogumise A ja O ning kollektsiooni kataloog võtab silme eest kirjuks, sest sisaldab peale maalide, akvarellide, graafika ja joonistuste ka skulptuure, mööblit, hõbedat ja tarbekunsti.
Nii on Sõõrumaa kogus näiteks 17. sajandi keskel Eestis valmistatud lauakell, ehkki see on üle 350 aasta vana, on see tänini töökorras. Unikaalse ajanäitaja leid ühelt Euroopa oksjonilt nihutas Eesti kellatööstuse teadaoleva sünnihetke sadakond aastat varasemaks. Samas ei kippunud Sõõrumaa väga mäletama palju see haruldus talle maksma läks ja pakkus välja umbes paarkümmend tuhat eurot.
Sõõrumaa kogus leidub Peter Paul Rubensi, Ilja Repini ja Ivan Aivazovski maale ning eeldatavasti ongi tema kogu kõige kallimad taiesed mõned 3-4,5 miljonit krooni maksvad vene klassikud.
Samas möönis Sõõrumaa, et teda on püütud korduvalt just vene autorite võltsingutega haneks tõmmata, kuid jättis enda teada, mitu korda ta konksu alla neelas.
Sõõrumaa tunnistas, et tema kogul on natukene ka heade aegade pitser. "Ma ostsin neid natukene liiga lahmides, ostsin neid kokku kuna võimalusi oli. Ei saa öelda, et ma ei mõelnud selle asja juures midagi, mõtlesin küll, ostsin tihtipeale ka pilte niimoodi 40-50 kaupa, mida olid siis inimesed võib-olla kümmekond aastat kokku pannud ja minu loogika oli see, et kui keegi on kümmekond aastat vaeva näinud ja kogu kokku pannud, siis on teatud töö juba ära tehtud," arvas Sõõrumaa.
Praeguseks viis aastat kunstikogumisega aktiivsemalt tegelenud Sõõrumaa keskendub nüüd rohkem tuttavamale Eesti ja baltisaksa klassikale ning tema kõige viimased ostud on eelmisel nädalal Eestisse toodud baltisaksa meistri Gustav Hippiuse tööd.
Samas on Sõõrumaa pärlite hulgas ka aasta tagasi soetatud rariteet – Eduard Wiiralti õlimaal, mis läks maksma üle miljoni krooni.
"Ma võiks oma kogu nimetada niimoodi, et mul on üks kolmandik pilte nõndanimetatud kullafondist, üks kolmandik on sellised, mida ma olen valmis siis vahetama ja müüma ja üks kolmandik on puhtalt kindlasti müüa," ütles Sõõrumaa.
Toimetas Marek Kuul
