Kultuuriministeeriumis valminud eelnõuga tõhustatakse võitlust metallidetektoritega muistiseid rüüstavate libaarheoloogidega ja suurendatakse leiutasu ülemmäära, et kultuuriväärtusi välja ei veetaks.

Kui eelnõu saab seaduseks, siis ei tohi muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linna, alevit ja alevikku kultuuriväärtusega asju otsida ja otsinguvahendeid kasutada.

Ühtlasi defineeritakse eelnõus otsinguvahend kui vahend või seade, mille abil on võimalik tuvastada kultuuriväärtusega asja asukohta. Peamiselt on otsinguvahendina kasutusel metallidetektorid. Selliseid vahendeid võib kasutada vaid muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et saadav teave ja leiumaterjal säilitatakse.

Linnas, alevikus ja alevis oleks nende keelamine samas ebaotstarbekas, sest sellisel juhul peaksid ka toru- ja kaabliotsijad hakkama oma töid kooskõlastama, samuti on seal kultuurikiht piisavalt sügaval.

Kehtiva muinsuskaitseseaduse järgi kuulub kultuuriväärtusega leid riigile. Eelnõus lisatakse aga põhimõte, et leiu võib tasuta võõrandada leidjale, kui riik seda ei vaja.

Samuti kohustatakse eelnõus andma leid üle muinsuskaitseametile kultuuriväärtuse tuvastamiseks. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, et eksperdid märkavad veebifoorumites müügikuulutusi, milles pakutavatel asjadel on ilmsed kultuuriväärtusega leiu tunnused. Samas pole ainult fotode põhjal võimalik kultuuriväärtust lõplikult tuvastada, see on aga määrava tähtsusega asja omandi suhtes. Kui eksperthinnangu koostamisel selgub, et asjal pole kultuuriväärtust, tagastab muinsuskaitseamet leiu.