Kuidas teenida lisaraha?
Masu-ajal on paljudel iga kroon arvel. Mina pakun välja ühe võimaluse vähesel määral lisaraha teenida.
Kohe ette ütlen ära, et miljonäriks keegi sellega ei saa, ei pruugi teenida ka tuhandeid. Kuid n-ö kommiraha võib teenida.
Milles on konks? Selgitan allpool pikemalt (palun lugege viimane lõik ka läbi :)
Nagu kõigile on hästi teada, käibib Eestis kroon ja sent. On krabisevad kupüürid ja kõlisevad mündid. Kupüüride kohta ma ei oska midagi tarka rääkida, kuid müntide hulgas võib üsna huvitavat kraami leida.
Eestis on ringluses mitusada miljonit münti ja on ilmselge, et kuna tegijal juhtub nii mõndagi, ei ole kõik mündid sellised, nagu nad olema peaksid. Teisisõnu, leidub praaki. Praagi eest on aga mõned kogujad valmis rohkem maksma, kui oleks nende müntide väärtus poes. Praagi jagaks ma kolmeks suuremaks rühmaks.
Esiteks oleks mündid, mis paistavad isegi kõige suuremale võhikule praagina. Parimaks näiteks oleks vast Postimehestki läbi käinud kahe tagaküljega 20-sendine münt, mis (tõenäoliselt) hiljem osta.ee's ka müügiks oli. Lisaks sellele on olemas muidugi kahe esiküljega münte, mündilitrile osaliselt löödud münte, täiesti tühje mündilitreid jne.
Selline praak leitakse pea kogu ulatuses juba tootmisprotsessis üles, eemaldatakse muust toodangust ning hävitatakse. Vähene mis üle jääb, avastatakse omakorda suures osas kas pankades või poodides ja seetõttu on nende leidmine äärmiselt vähetõenäoline (kuid nagu näha, mitte võimatu).
Teine suurem grupp vigamünte on raskemini avastatavad. Pealtnäha on nendega kõik korras, kuid lähemalt vaadates on lugu natuke teine. Eesti müntide puhul kasutatakse tekstide ja vapi puhul medali paigutust - see tähendab seda, et mündi esi- ja tagakülg on sama pidi (kui münti keerata nagu raamatulehte jääb pilti sama pidi; USA-s on näiteks kasutusel alternatiivne süsteem (mündi paigutus), kus münti raamatulehena keerates on pilt tagurpidi). Nagu te vast aru saite, seisneb teise grupi müntide viga selles, et mündi esi- ja tagakülg on omavahel nihkes, s.o äärmuslikul juhul lausa niipalju, et keerates münti on lõvidel käpad püsti (nt kõige alumine 20-sendine).
Tootmisprotsessis selliseid vigu küll pisteliselt otsitakse ja leidmisel mündid ka hävitatakse (praak tekib partiina), kuid mõningal määral satub neid ka ringlusesse (pankades neid ei leita, sest neid peab spetsiaalselt otsima).
Kui rääkida haruldusest, siis väiksed nihked pole üldjuhul haruldased. Neid leidub kohati üsna palju (näiteks 2002. a 10-sendiste seas). Kuid kõik nihked, mis on suuremad kui 45 kraadi, võib juba haruldaseks lugeda. Hinnanäiteid kahjuks anda pole, sest teise grupi praak pole "ilmselge" ja seda otsida oskavad vähesed (ja leiavad veel vähesemad). Kuid tõenäoliselt maksavad need olenevalt nihke suurusest kuni mõnisada krooni.
Kolmas grupp praaki on (vähemalt minu silmis) vähemtähtis, kuid tasuks vast siiski ära mainida. Kui vaadata münte lähemalt, siis võib vahel näha erinevaid vigu mündi pinnal - näiteks on mõne lõvi käpa juures liigne metallimull, aastaarvu juures mullistus vms.
Arvatavasti saite juba aru, milles konks seisneb - tuleb üles leida piisavalt huvitav praak ning väike lisaraha on samahästi kui teenitud. Hoiatan juba ette, et see leidmine pole sugugi lihtne, suuremat sorti praak on haruldane (ja ainult seetõttu on ta ka mitusada krooni väärt). Samas, kes ei otsi, ei leia kindlasti.
Selle tagasihoidliku äriidee eest paluks ma siiski ka väikest vastuteenet - kui Te leiate mõne esimese või teise grupi vigamündi, palun teavitage mind sellest (ka siis kui Te seda münti müüa ei kavatse) meiliaadressil vanavara.koguja@mail.ee Mul oleks tore teada, mida huvitavat käibest üldse leida võib. Ühtlasi, kui münt mulle huvi pakub ja Te müügist huvitatud olete, jõuab võib-olla ka pooli rahuldava tehinguni :)
Edu otsingutel!
Kaupo
PS! Kui te peaksite mind teavitama uutest ja huvitavatest praak-müntidest, oleks tore kui Te ka ära mainiks, mis aasta mündiga on tegu ja mis on mündi nominaal (s.o kas nt 10-sendine või 1-kroonine vms). Pilt oleks ka tore.ee
Masu-ajal on paljudel iga kroon arvel. Mina pakun välja ühe võimaluse vähesel määral lisaraha teenida.
Kohe ette ütlen ära, et miljonäriks keegi sellega ei saa, ei pruugi teenida ka tuhandeid. Kuid n-ö kommiraha võib teenida.
Milles on konks? Selgitan allpool pikemalt (palun lugege viimane lõik ka läbi :)
Nagu kõigile on hästi teada, käibib Eestis kroon ja sent. On krabisevad kupüürid ja kõlisevad mündid. Kupüüride kohta ma ei oska midagi tarka rääkida, kuid müntide hulgas võib üsna huvitavat kraami leida.
Eestis on ringluses mitusada miljonit münti ja on ilmselge, et kuna tegijal juhtub nii mõndagi, ei ole kõik mündid sellised, nagu nad olema peaksid. Teisisõnu, leidub praaki. Praagi eest on aga mõned kogujad valmis rohkem maksma, kui oleks nende müntide väärtus poes. Praagi jagaks ma kolmeks suuremaks rühmaks.
Esiteks oleks mündid, mis paistavad isegi kõige suuremale võhikule praagina. Parimaks näiteks oleks vast Postimehestki läbi käinud kahe tagaküljega 20-sendine münt, mis (tõenäoliselt) hiljem osta.ee's ka müügiks oli. Lisaks sellele on olemas muidugi kahe esiküljega münte, mündilitrile osaliselt löödud münte, täiesti tühje mündilitreid jne.
Selline praak leitakse pea kogu ulatuses juba tootmisprotsessis üles, eemaldatakse muust toodangust ning hävitatakse. Vähene mis üle jääb, avastatakse omakorda suures osas kas pankades või poodides ja seetõttu on nende leidmine äärmiselt vähetõenäoline (kuid nagu näha, mitte võimatu).
Teine suurem grupp vigamünte on raskemini avastatavad. Pealtnäha on nendega kõik korras, kuid lähemalt vaadates on lugu natuke teine. Eesti müntide puhul kasutatakse tekstide ja vapi puhul medali paigutust - see tähendab seda, et mündi esi- ja tagakülg on sama pidi (kui münti keerata nagu raamatulehte jääb pilti sama pidi; USA-s on näiteks kasutusel alternatiivne süsteem (mündi paigutus), kus münti raamatulehena keerates on pilt tagurpidi). Nagu te vast aru saite, seisneb teise grupi müntide viga selles, et mündi esi- ja tagakülg on omavahel nihkes, s.o äärmuslikul juhul lausa niipalju, et keerates münti on lõvidel käpad püsti (nt kõige alumine 20-sendine).
Tootmisprotsessis selliseid vigu küll pisteliselt otsitakse ja leidmisel mündid ka hävitatakse (praak tekib partiina), kuid mõningal määral satub neid ka ringlusesse (pankades neid ei leita, sest neid peab spetsiaalselt otsima).
Kui rääkida haruldusest, siis väiksed nihked pole üldjuhul haruldased. Neid leidub kohati üsna palju (näiteks 2002. a 10-sendiste seas). Kuid kõik nihked, mis on suuremad kui 45 kraadi, võib juba haruldaseks lugeda. Hinnanäiteid kahjuks anda pole, sest teise grupi praak pole "ilmselge" ja seda otsida oskavad vähesed (ja leiavad veel vähesemad). Kuid tõenäoliselt maksavad need olenevalt nihke suurusest kuni mõnisada krooni.
Kolmas grupp praaki on (vähemalt minu silmis) vähemtähtis, kuid tasuks vast siiski ära mainida. Kui vaadata münte lähemalt, siis võib vahel näha erinevaid vigu mündi pinnal - näiteks on mõne lõvi käpa juures liigne metallimull, aastaarvu juures mullistus vms.
Arvatavasti saite juba aru, milles konks seisneb - tuleb üles leida piisavalt huvitav praak ning väike lisaraha on samahästi kui teenitud. Hoiatan juba ette, et see leidmine pole sugugi lihtne, suuremat sorti praak on haruldane (ja ainult seetõttu on ta ka mitusada krooni väärt). Samas, kes ei otsi, ei leia kindlasti.
Selle tagasihoidliku äriidee eest paluks ma siiski ka väikest vastuteenet - kui Te leiate mõne esimese või teise grupi vigamündi, palun teavitage mind sellest (ka siis kui Te seda münti müüa ei kavatse) meiliaadressil vanavara.koguja@mail.ee Mul oleks tore teada, mida huvitavat käibest üldse leida võib. Ühtlasi, kui münt mulle huvi pakub ja Te müügist huvitatud olete, jõuab võib-olla ka pooli rahuldava tehinguni :)
Edu otsingutel!
Kaupo
PS! Kui te peaksite mind teavitama uutest ja huvitavatest praak-müntidest, oleks tore kui Te ka ära mainiks, mis aasta mündiga on tegu ja mis on mündi nominaal (s.o kas nt 10-sendine või 1-kroonine vms). Pilt oleks ka tore.ee
