Mis on praakmünt?
Esimese asjana tuleks ära mainida, et praakmünt on AINULT tootmisprotsessi käigus tekkinud vea või vigadega münt. Kõikvõimalikud trammiteel laiaks litsutud ja pooleks saetud mündid ei ole praakmündid, tegemist on rikutud müntidega.
Praakmündid saab tekkepõhiselt jagada kolmeks grupiks - litrivead, löögivead ja templivead (matriitsivead).
Litrivead, nagu nimigi ütleb, on põhjustatud vigastest litritest. Näiteks, mündilitrist võib olla tükike väljas või on litter vale kujuga (n-ö poolkuu).
Löögivead tekivad (üllatus-üllatus) mündi löömisel.
Siia alla kuuluvad näiteks kahe aversi või reversiga mündid (üks pool peegelpildis). Tekivad need vead, kui valmislöödud mündi eemaldamine pressi alt ebaõnnestub (münt "kleepub" matriitsi külge) ja uus litter söödetakse peale. Eesti müntidest on teada näiteks kahe vapipoolega terasest 20-sendiseid.
Eelmise veaga seondub ka võimalus, kus vermitud mündi eemaldamine pressi alt õnnestub üksnes osaliselt (jääb poolenisti pressi alla). Sel juhul on tulemuseks "multilöögiga" münt.
Võib ka juhtuda, et litter ei jää matriitside vahele täpselt ning münt lüüakse litrile üksnes osaliselt. Neid kutsutakse tsentrist mööda löödud müntideks.
Raskemini leitavad on nihkes pooltega mündid. Võib juhtuda, et üks matriitsidest paigaldatakse vales asendis või nihkub löömise ajal. Tulemuseks on mündid, millel esi- ja tagakülg on omavahel nihkes, äärmuslikel juhtudel kuni 180 kraadi.
Viimaseks, harvadel juhtudel võib ka münt olla löödud valele litrile (näiteks Eesti 1996. a 10-sendine Soome 10-pennise litril).
Templivead ehk matriitsidest põhjustatud vead on tõenäoliselt kõige levinumad. Kõige tüüpilisemad on n-ö templimõrad. Kuna metall aja jooksul "väsib", tekivad matriitside sisse väikesed praod või murduvad templite küljest killud. Mündil avalduvad need pinnast kõrgemate vagude või kühmudena. Sellise praagi kuulsaimateks esindajateks Eesti müntide seas on "pikk E", "pikk 1" ja "pikk V".
Väga haruldased pole ka die clash vead. Hea eestikeelne vaste sellele väljendile puudub, kuid tekib see viga, kui litri puudumise tõttu matriitsid omavahel kokku põrkavad. Tulemuseks on see, et järgmistel müntidel mis vermitakse, esineb aversil peegelpildis reversi elemente ja ka vastupidi. Üsna palju on selliseid münte näiteks 2004. a 20-sendiste seas.
Kuna templivead on süstemaatilised, loetakse need tihtipeale ka põhimündi erivariantideks ehk erimiteks (erinevalt litri- ja löögivigadest, mis on enamasti unikaalsed vead).
Esimese asjana tuleks ära mainida, et praakmünt on AINULT tootmisprotsessi käigus tekkinud vea või vigadega münt. Kõikvõimalikud trammiteel laiaks litsutud ja pooleks saetud mündid ei ole praakmündid, tegemist on rikutud müntidega.
Praakmündid saab tekkepõhiselt jagada kolmeks grupiks - litrivead, löögivead ja templivead (matriitsivead).
Litrivead, nagu nimigi ütleb, on põhjustatud vigastest litritest. Näiteks, mündilitrist võib olla tükike väljas või on litter vale kujuga (n-ö poolkuu).
Löögivead tekivad (üllatus-üllatus) mündi löömisel.
Siia alla kuuluvad näiteks kahe aversi või reversiga mündid (üks pool peegelpildis). Tekivad need vead, kui valmislöödud mündi eemaldamine pressi alt ebaõnnestub (münt "kleepub" matriitsi külge) ja uus litter söödetakse peale. Eesti müntidest on teada näiteks kahe vapipoolega terasest 20-sendiseid.
Eelmise veaga seondub ka võimalus, kus vermitud mündi eemaldamine pressi alt õnnestub üksnes osaliselt (jääb poolenisti pressi alla). Sel juhul on tulemuseks "multilöögiga" münt.
Võib ka juhtuda, et litter ei jää matriitside vahele täpselt ning münt lüüakse litrile üksnes osaliselt. Neid kutsutakse tsentrist mööda löödud müntideks.
Raskemini leitavad on nihkes pooltega mündid. Võib juhtuda, et üks matriitsidest paigaldatakse vales asendis või nihkub löömise ajal. Tulemuseks on mündid, millel esi- ja tagakülg on omavahel nihkes, äärmuslikel juhtudel kuni 180 kraadi.
Viimaseks, harvadel juhtudel võib ka münt olla löödud valele litrile (näiteks Eesti 1996. a 10-sendine Soome 10-pennise litril).
Templivead ehk matriitsidest põhjustatud vead on tõenäoliselt kõige levinumad. Kõige tüüpilisemad on n-ö templimõrad. Kuna metall aja jooksul "väsib", tekivad matriitside sisse väikesed praod või murduvad templite küljest killud. Mündil avalduvad need pinnast kõrgemate vagude või kühmudena. Sellise praagi kuulsaimateks esindajateks Eesti müntide seas on "pikk E", "pikk 1" ja "pikk V".
Väga haruldased pole ka die clash vead. Hea eestikeelne vaste sellele väljendile puudub, kuid tekib see viga, kui litri puudumise tõttu matriitsid omavahel kokku põrkavad. Tulemuseks on see, et järgmistel müntidel mis vermitakse, esineb aversil peegelpildis reversi elemente ja ka vastupidi. Üsna palju on selliseid münte näiteks 2004. a 20-sendiste seas.
Kuna templivead on süstemaatilised, loetakse need tihtipeale ka põhimündi erivariantideks ehk erimiteks (erinevalt litri- ja löögivigadest, mis on enamasti unikaalsed vead).
