Ehkki Eesti euromündid peaksid olema 1. detsembrini tavainimesele kättesaamatud, müüb üks Riia numismaatikapood neid igale soovijale juba praegu, küsides nominaalväärtusest kolm korda kõrgemat hinda.
Lätis elav numismaatikahuviline eestlane, kelle nimi on toimetusele teada, leidis käibele tulemata müntide komplekti Riia numismaatikasalongi kodulehelt juhuslikult. Selle hind oli küll kolm korda kallim kui nominaalväärtus ehk kroonidesse arvestatult 60.70 asemel 187.50, kuid kollektsionäär läks kohe kauplusesse ja ostis mündid ära.
«Seeria esimestel müntidel on eriline läige, mida järgmistel millegipärast enam pole,» põhjendas ta soolase hinna maksmist.
Keegi rikkus lepingut ja direktiivi
Mehe kirjelduse kohaselt oli Eesti eurosid kaupluses terve kastitäis ja turvaelemendid tõestavad, et need on ehtsad.
«Müüja ütles, et oli need saanud Tallinnast,» vahendas ta. «Mismoodi on see võimalik, kui Eesti Pank kinnitab, et meie euromünte veel käibel ei ole?»
Eesti Panga avalike suhete spetsialist Viljar Rääsk nentis, et pole ühtegi seaduslikku võimalust, kuidas Eesti euromündid praegu inimestele kättesaadavad võiksid olla. Tema sõnul on Eesti Pank jaganud eurosid kommertspankadele ja nemad oma lepingupartneritele, kuid lepingutes on kohustus, et sellest ahelast ei tohi euromündid enne määratud kuupäeva kaugemale jõuda.
«Kui need on õiged Eesti euromündid, on Euroopa Komisjoni direktiivi rikutud,» tõdes Rääsk.
Spetsialisti kinnitust mööda on lepingutes säärasteks puhkudeks ka karistused kirjas, kuid nende suurust ta öelda ei osanud, sest need sõltuvad konkreetsest juhtumist.
Teateid näiteks e-Bay internetioksjonil müüdavatest Eesti euromüntidest on avalikkuse ette jõudnud varemgi, kuid kõik juhtumid, mida keskpank on kontrollinud, on Rääski teada seaduslikuks osutunud. «Münte on pakutud müüa märkega, et need toimetatakse kätte mõnevõrra hiljem — siis, kui need on juba vabalt saadaval.»
Vahendaja küsis topelthinda
Riia numismaatikasalongi pidav Madis Gerbasevskis rääkis, et ostis suurema koguse Eesti euromünte, mida ta nimetas keskmiseks stardikomplektiks, hiljutisel kollektsionääride kokkusaamisel Riias. Müüja nime kaupmees oma sõnul ei tea.
«See tundus olevat võimalus natuke raha teenida,» põhjendas ta tehingut. «Kollektsionäärid tahavad uusi asju ikka võimalikult vara hankida. Saksamaal ja Austrias on Eesti eurod samuti saadaval.»
Gerbasevskise jutu järgi käib Riias münte ostmas ka eestlasi, ent väga suurt nõudlust nende järele ei ole. Poepidaja selgitust mööda on hind kallivõitu, kuid tema pidi samuti müntide eest maksma kahekordse nominaalväärtuse.
«Kas nende müntide müümine on ebaseaduslik?» uuris Gerbasevskis ajakirjaniku huvi põhjust.
Viljar Rääski ütlemist mööda Eesti Pank Lätis käivat mündiäri mõjutada ei saa, kuid seda, mil moel mündid enne õiget aega välja toimetati, kavatseb keskpank kindlasti uurida.
Ametlikult on kõigil Eesti elanikel võimalik euromüntide stardikomplekte soetada alates 1. detsembrist. Need on mõeldud uute müntide tutvustamiseks ja selleks, et oleks võimalik juba 1. jaanuaril ostude eest sularahas tasuda.
KOMPLEKT
1. detsembril tulevad ametlikult müügile stardikomplektid, mille hind on 200 krooni.
• Need koosnevad 42 euromündist koguväärtusega 12.79 eurot.
• Komplektis on järgmised Eesti euromündid: seitse 1-sendist, kuus 2-, 5-, 10- ja 20-sendist, viis 50-sendist, neli 1-eurost ja kaks 2-eurost.
Allikas: euro.eesti.ee
