Eesti euromündid on ebaseaduslikul teel müüki jõudnud vähemalt kahel korral.

Euromündid

23.november 2010

Eesti Panga sisekontroll uurib praegu tõsiselt Riia mündiäris Riga Numismatic Salon müügil olevate Eesti euromüntide päritolu. Kaupluse omaniku Madis Gerbasevkise väitel tulid need mündid Tallinnast ja neid pakuti talle kokku 30 komplekti.

Ühe versioonina ei välistatud algul sedagi, et need mündid tilkusid välja Eesti Pangast endast. Nüüdseks on see mõte kõrvale heidetud. “Oleme veendunud, et see polnud Eesti Pank,” ütleb Viljar Rääsk panga avalike suhete osakonnast. Tema kinnitusel olid tol hetkel Eesti euromünte saanud osa kommertspanku ja mõned ettevõtted. Kõigiga olid sõlmitud lepingud, et münte ei tohi müüa enne 1. detsembrit.

Kas patustajaks oli Swedbank, SEB, Nordea või keegi muu, peab selgitama uurimine. Igal juhul on tegu märkimisväärse kogusega, arvestades sedagi, et vaevalt kõike ühele ja samale lätlasele müüa üritati.

Paraku ei ole tegemist esimese taolise lekkega. Eesti euromünte hakati Soome rahapajas Vantaas vermima juuli teisel poolel, kuid juba septembris olid need jõudnud kollektsionääride kätte. Eesti Ekspressile teadaolevalt ostsid meie mündikogujad esimesed Eesti euromündid just Soomest ja seda septembris.

Septembris tuli ilmsiks ka suur euromüntide vargus Soome rahapajast. Eesti Pank ei pidanud siis veel Eesti euromüntide leket võimalikuks. “Oleme pikka aega Soome rahapajaga koostööd teinud ja ei ole kordagi ühtki puudujääki tuvastanud.” Eitaval seisukohal oli ka Soome rahapaja tegevdirektor Paul Gustafsson. “Et varastatud müntide hulgas oleks olnud ka Eesti euromünte, ei ole uurimine seni tuvastanud,” ütles ta.

Ent kuskilt mujalt tollal Eesti euromündid välja tilkuda ei saanud. Need pärinesid ikkagi riigiettevõttest Soome rahapaja.

24.november 17:23

Keskpank tuvastas Eesti euromünte valesti käidelnud firmad

Eesti Pank on teisipäeval läbi viidud kontrolli käigus tuvastanud kaks ettevõtet, kes on SEB Pangaga sõlmitud kaaseeljaotuslepingute alusel saanud kokku 60 ettevõtetele mõeldud suurt Eesti euromüntide komplekti koguväärtusega 11 880 eurot, millest ettevõtted ei suutnud ette näidata ühtegi komplekti.

Praeguseks on kaaseeljaotuse raames komplekteeritud Eesti euromüntide komplekte jagatud väga väiksele arvule ettevõtetele. Kaaseeljaotust firmadele on teostanud ainult SEB Pank.

Uurimise esialgse info kohaselt pakuti Riias 14. novembril toimunud numismaatikute kokkutulekul müügiks kümmet ettevõtete jaoks komplekteeritud Eesti euromünte sisaldavat komplekti.

Eesti Pank kontrollis teisipäeval nelja ettevõtet, kes olid kaaseeljaotuse raames saanud ettevõtete komplekte. Kontrollitud ettevõtetest kaks näitasid ette kõik neile eraldatud Eesti euromündid ning kaks firmat ei suutnud ette näidata ühtegi komplekti.

Eesti Panga ja kommertspankade vahel sõlmitud eeljaotuslepingud näevad ette, et kommertspankadele lepingute alusel eraldatud euro sularaha oleks hoiustatud muust sularahast eraldi ja sellistel tingimustel, mis hoiaksid ära selle varguse, kadumise või hävimise. Lisaks näevad lepingud ette, et kommertspangad jagavad euro sularaha jaekaubandusettevõtetele, sularahakäitlejatele või firmadele, kes on muul põhjusel õigustatud selleks.

Eesti Panga ja kommertspankade vahel sõlmitud lepingud näevad ette, et kommertspankade ja euro sularaha soovivate ettevõtete vahel sõlmitavad kaaseeljaotuslepingud sätestaksid, et ettevõtted peavad hoiustama neile jagatud euro sularaha muust sularahast eraldi ja tagama sellised hoiustamistingimused, mis hoiaksid ära selle varguse, kadumise või hävimise.

Nii kommertspangal kui ka kaaseeljaotuses osalenud ettevõttel on keelatud eeljaotuse või kaaseeljaotuse raames saadud euro sularaha enneaegselt, s.t enne sularahavahetuse päeva välja anda ehk ringlusesse lasta. See on eeljaotuse ja kaaseeljaotuse lepingu oluline tingimus.

Nii kommertspangad kui ka ettevõtted peavad tagama Eesti Pangale või keskpanga volitatud isikule juurdepääsu euro sularaha säilivuse ja hoiustamise tingimuste tuvastamiseks. Nii kommertspankade kui ka ettevõtete poolse rikkumise tuvastamisel on ette nähtud leppetrahv.

Eesti Pank kavatseb käsitleda täie rangusega käsitleda juhtumeid, kus euro sularaha on valesti käideldud.

Eesti Pank on läbi viinud ning jätkab euro sularaha saanud ettevõtete ja kommertspankade kontorite pistelist kontrolli. Seni tehtud kontrolli tulemused on tuvastanud, et Eesti euromünte on pangakontorites hoiustatud vastavalt ettenähtud tingimustele ning väljajagatud kogused on olemas.

Riias müügil olnud mündid, mis esialgse info kohaselt olid Eesti euromündid, pole enam müügis.

Eesti euromündid valmistanud Soome Rahapaja on ametlikult kinnitanud Eesti Pangale, et Soome Rahapajas tänavu avastatud varguse käigus pole Eesti euromünte varastatud.

Eesti Pangas läbiviidud täiendav kontroll kinnitas, et kõik euromündid on arvestatud ja vastavad saatedokumentidele. Sularahakäitleja G4S on kinnitanud Eesti Pangale, et ettevõttes läbiviidud kontrolli tulemus kinnitasid, et G4S-le käitlemiseks antud Eesti euromündid on arvestatud ja vastavad saatedokumentidele.

Taust

Euro sularaha eeljaotus on protsess, mille käigus keskpank jagab kommertspankadele euro sularaha. Euro sularaha kaaseeljaotus on protsess, mille käigus kommertspank jagab ettevõtetele euro sularaha. Mõlemal juhul sõlmitakse lepingud ning sularaha antakse välja tagatiste vastu ehk ostetakse välja.

Ettevõtete komplekt jõuab ettevõtteni järgmist ahelat pidi: keskpank annab sularaha üle sularahakäitlejale G4S, kes pakendab sularaha ettevõtete stardikomplektiks. Seejärel transpordib G4S sularaha kommertspankadesse, kes on sõlminud lepingu keskpangaga. Kommertspangad omakorda jagavad sularaha ettevõtetele, kes on nende sõlminud kaaseeljaotuse lepingud. Suur ettevõtte komplekt sisaldab 198 euro väärtuses euromünte ning väike stardikomplekt 111 euro väärtuses münte.

Euro sularaha jagamine enne sularahavahetuse päeva on vajalik selleks, et tagada sujuv üleminek eurole. Ilma sularaha eeljaotamiseta pole võimalik tagada, et kommertspangad oleksid valmis vahetama kroone eurodeks ning ettevõtted oleksid valmis uuest aastast andma vahetusraha inimestele tagasi eurodes. Samasugust skeemi on kasutanud ka teised eurole üle läinud riigid.