Eesti Pank on juba aastaid korjanud ringlusest viiesendiseid münte ja ühekrooniseid kupüüre, kuid sellest hoolimata kehtivad need võrdväärselt teiste Eesti riigi peen- ja paberrahadega.

Eesti Panga avalike suhete büroo vanemspetsialist Silver Vohu selgitas, et kui kellelegi satub näppu mõni viiesendine münt või ühekroonine paberraha, saab ta sellega maksta ning müüja peab selle raha vastu võtma.

Silver Vohu, miks on Eesti Pank ühekroonised kupüürid käibelt korjanud?

Võrreldes 1992. aastaga, kui Eesti kroon käibele tuli, on ühekroonine kupüür aja jooksul muutunud vaid vahetusraha ülesannet täitvaks rahatäheks. Vahetusraha on pidevas kasutuses ja kulub ruttu.

Seega tuli selliseid kupüüre tihti juurde emiteerida. Kui ühekrooniliste varu hakkas Eesti Pangas lõppema, otsustati, et juurde neid enam ei trükita ja ringlusesse ei lasta. Vahetusraha funktsiooni täidab tunduvalt efektiivsemalt münt, mis kestab kupüüriga võrreldes kordi kauem.

Alates 1998. aastast ei lase Eesti Pank ringlusesse ühekrooniseid kupüüre, mis läbi kommertspankade keskpanka tagasi jõuavad.

Miks ka viiesendilised on kadumas?

Neid ei lase Eesti Pank enam ringlusesse 1997. aastast. Aja jooksul lihtsalt langes vajadus nende järele. Mündi emiteerimiseks tehtavad kulutused hakkasid ületama selle enda nimiväärtust, mistõttu Eesti Pank otsustas emiteerimise lõpetada.

Ütlesite, et hoolimata nende vähesusest kehtivad viiesendine münt ja ühekroonine paberraha siiski edasi. Aga kui mõni müüja keeldub neid vastu võtmast?

Ühekroonine kupüür ja viiesendine münt on samasugused maksevahendid nagu kõik ülejäänud pangatähed ja mündid ning nendega saab tasuda kaupade ja teenuste eest kõikjal.

Rahaseaduse paragrahv 7 sätestab, et seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine on väärtegu. Sellest tuleb teavitada kas politseid või tarbijakaitset, kes hakkab väärtegu menetlema ja määrab süüdlasele karistuse.

Milline karistus süüdlast ähvardab?

Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba või teenuse müügil karistatakse vastavalt rahaseadusele kuni 200 trahviühiku ehk kuni 12 000 krooniga.

Kui seaduslikku maksevahendit keeldub vastu võtmast juriidiline isik, karistatakse teda kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

Kas Eesti Pank kavatseb lähiajal ringlusest kõrvaldada näiteks kahekroonised kupüürid?

Ei. Arvestades asjaolu, et Eesti soovib mõne aasta pärast võtta kasutusele euro, puudub vajadus Eesti pangatähtede ja müntide struktuuris muudatuste tegemiseks.

Kas Eesti Pank on käibelt kõrvaldatud ühekroonised kupüürid ja viiesendised mündid hävitanud?

Need hävitatakse vastavalt vajadusele kas kohe või mõne aja möödudes. Otstarbekas on raha hävitada korraga suuremas koguses kui jaokaupa väiksemas koguses.

Kui palju on kõnealuseid maksevahendeid Eesti Panga andmeil veel rahva käes?

31. märtsil oli on ühekrooniseid kupüüre 4,6 miljonit ja viiesendiseid münte 42,3 miljonit tükki.

Kui kollektsionäär tahab ühekroonist kupüüri, kas Eesti Pank saab teda aidata?

Ringlemata ehk täiesti uusi pangatähti, kaasa arvatud ühekrooniseid kupüüre, mis on pakendatud turvakleepsuga suletud kiletaskutesse, on võimalik osta Eesti Panga muuseumist.

Münte müüakse voldikutes. Osa neist on välja müüdud.

Kas Eesti Pank on määranud maksimaalse numismaatilise koguse, mida üks inimene osta tohib?

Piiranguid numismaatilise toote müügiks ei ole Eesti Pank seadnud. Mis puutub kiletaskusse pakendatud ühekroonistesse rahatähtedesse, siis neid soetavad numismaatikud üldjuhul korraga vaid ühe või kaks.

Aga kui ma tahan osta näiteks tervet pakki ehk sada ühekroonilist?

Eesti Panga muuseumist on võimalik osta ühekrooniseid paberrahasid vaid numismaatilises pakendis. Kui soovi on, siis kas või sada tükki korraga.

Teatavasti ei kehti ainsa kunagi emiteeritud rahana enam hõbedast tooni ühekroonine münt. Kui palju võiks neid veel inimeste käes olla?

See münt kaotas kehtivuse 1. juunil 1998. Aegamööda jõuavad need mündid keskpanka tagasi, kuid neid on inimeste käes veel piisavalt, ligikaudu kümme miljonit.

Kes soovib, saab neid vahetada kehtivate kroonide vastu Eesti Panga muuseumis. Kogus pole piiratud, vahetame ka ühe mündi kaupa.

RAHA SAAB OSTA

Eesti Pangast saab iga huviline osta ringlemata ehk täiesti uusi eri vääringus sente ja kroone, mis on vormitud ning trükitud eri aastail. Lisainformatsiooni leiab Eesti Panga koduleheküljelt aadressilt www.eestipank.info rubriigist «Rahatähed ja mündid» «Kollektsionääride info» alt.
Näiteks kilesse pakitud ja kordagi kasutamata 1-kroonine paberraha maksab 10 krooni. Läinud aastal pakendatud voldiku eest 10-, 20- ja 50-sendilise ning 1- ja 5-kroonilisega tuleb tasuda 90 krooni. Müüakse ka tavakasutuses mitteolevaid meenemünte.
Allikas: Eesti Pank