Ehkki osta.ee oksjonikeskkonnas käib Eesti kroonidega väga aktiivne kauplemine ja hinnad on hullumeelsed, paneb tänapäevaste kroonide kogumisväärtuse kollektsionääride hulgas paika aeg.
Paberraha hind sõltub tulevikus kahest asjast — harulduse astmest ja kvaliteedist,“ selgitas raamatu „Eesti Vabariigi mündid ja paberraha 1991-2010“ koostanud kollektsionäär Allan Tohv. „Mis on 50 aasta pärast haruldased, ilmneb aja jooksul.“
Selles, et oksjonikeskkonnas rahaga aktiivselt kaubeldakse, ei ole Tohvi sõnul midagi erilist ega uut. „Viimaste kuude jooksul on nii pakkumine kui nõudlus kasvanud,“ sõnas Tohv.
Tohvi sõnul loetakse haruldaseks näiteks 1992. aasta 100-kroonist, mille hind oksjonikeskkonnas on viimasel ajal kuni 200 krooni. Kuid kui rahatäht on täiesti sile ja pole üldse käibel olnud, siis võib tema hind ulatuda kuni 1600 kroonini.
Võrdluseks tõi ta aastast 1928 pärit 10-kroonise. See käibel olnud rahatäht võib maksta kuni 70 krooni, kuid pangasile rahatäht, mis pole üldse käibel olnud, võib maksta kuni 1500 krooni.
Hinnas on erilised seerianumbrid
Kollektsionääri sõnul ei saa täna kindlalt prognoosida, mis täpselt mõjutab rahade väärtust tulevikus. Kindlasti on selleks aga teatud defektid ja seerianumbrid, kuna kollektsionääride hulgas on ka neid, kes koguvad paberraha, mitte ainult aastate ja nominaalide kaupa, vaid ka seeriate kaupa.
„Eesti rahadel on päris palju seeriaid,“ kõneles Tohv ja tõi näiteks, et ainuüksi 1994. aastal välja antud 5-krooniseid on üle 30erineva seeria. „Võib-olla mingeid seeriaid, millele ei ole keegi tähelepanu pööranud ja siis võib tekkida olukord, kus hinnavahe tekib ka erineva nominaali piires,“ rääkis ta.
„Kõik need asjad selguvad hiljem,“ lausus Tohv. „Võib juhtuda, et tulevikus on kõige haruldasem paberraha, mille peale me täna ei tulegi.“ Näiteks praegu ei pööra keegi tähelepanu 1999. aasta 100-kroonistele, kuigi sellel on hästi palju seeriaid. Samuti 2000 aasta 500-kroonisele.
Haruldasemad on just väiksema seerianumbriga rahatähed, aga ka omapärased seerianumbrid või numbrijadad (123456). Tohv rääkis, et näiteks Aasias on õnnearv 8 ja õnnetuse arv 2.
„Olen ise näinud, kui oksjonil jäi müümata haruldane rahatäht, mille seerianumber oli 000002,“ meenutas ta. Seevastu 000008 numbriga rahatäht võib just hinda tõusta.
„Eestlased on üldiselt vanavara hoidjad, suure tõenäosusega panid paljud inimesed eelmise rahavahetuse ajal esimesed kroonid kõrvale,“ oletas Tohv. Tema sõnul võib juhtuda, et 1991. ja 1992. aasta raha jääb oluliselt rohkem alles kui mõne teise aasta väljalaset. „Igasugused üllatused on võimalikud,“ tõdes ta.
Hinnas ka vigased ja proovirahad
Pabereraha kogujate hulgas on hinnas ka paberrahade proovid. Ühed on Eesti Panga proovid ja teised on tootja proovid, selgitas Tohv. Tema sõnul kinkis Eesti Pank proovikroonid nendele kollektsionääridele, kes aitasid kunagi panga muuseumi luua. Kokku jagati 17 komplekti Eesti paberraha proove, kuid juba nädal hiljem jõudis üks komplekt proove Soomes oksjonile.
Kusagil on ilmselt ka need proovirahad, mida keskpank jagas kommertspankadele, kui kroon käibele tuli. 90-ndate lõpus läksid paljud pangad pankrotti või ühinesid ja ka sealt võis proovikroone turule jõuda.
Proovirahal on Tohvi sõnul eriline seerianumber 000000 ja raha esiküljele on trükitud sõna „proov“, tagaküljel aga inglise keeles „specimen“.
Lisaks on tootjaproovid, mida eraõiguslikud paberraha trükkijad on iseenda jaoks teinud ja neid proove pole Tohvi teada üldse Eestisse jõudnud.
Paberaha seisukohalt on huvitavad veel ka vigased rahad. Näiteks valesti lahtilõigatud või ilma seerianumbrita rahatähed.
Tohv juhtis tähelepanu, et Eesti oksjonikeskondades müüdavad 1999. aasta 100-kroonised, 2002. aasta 25-kroonised ja 2000. aasta 500- kroonised lahtilõikamata paarid, kolmikud või laia äärega kupüürid ei ole haruldased vigarahad, vaid Eesti Panga muuseumis müüdavatest poognatest kodus kääridega tekitatud erimid, mida müüakse harulduste pähe.
Praegu valitseb Tohvi sõnul olukord, kus aastatel 1991-2010 käibel olnud krooni paberrahad on kohati kallimad, kui aastatel 1919-1940 käibinud oluliselt väiksem tiraažiga ja haruldasemad rahad. “Selline olukord ei saa kaua kesta ning peab suhteliselt kiiresti paika loksuma,” ütles Tohv.
