Ajaloomuuseum püüab iga hinna eest saada Saksamaa oksjonilt kätte 195 000-kroonise alghinnaga välja hüütud Liivi ordumeistri kuldmünti, millesarnaseid on maailmas teada-olevalt järel vaid kolm.

Et ajaloomuuseumil endal pole kogude täiendamiseks tänavu ette nähtud ühtegi krooni, on muuseum püüdnud leida rahakat partnerit, kes oleks valmis mündi Eesti tarvis oksjonil välja ostma.

Münchenis Gorny&Moch’i oksjonimajas oktoobri keskel algaval enampakkumisel osalemiseks tegi ajaloomuuseum pakkumise ka Eesti Pangale, mille tiiva alla tegutseb teadaolevalt Eesti ainus rahamuuseum.

Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus ei tahtnud eile veel öelda, kas Eesti Pank on andnud nõusoleku oksjonil osaleda või mitte. Kuldmündi alghind on küll 12 500 eurot ehk ligikaudu 195 000 krooni, kuid suure tõenäosusega tõuseb see oksjonil mitu korda.

«Me pole üldse kindlad, et oksjonile läheme ja selle kätte saame,» nentis Leimus. «Mündi tähtsus on aga ajaloo seisukohalt suur, võib isegi öelda, et tegemist on rahvusliku varaga.»

Tegemist on Liivi ordumeistri ning hilisema Kuramaa hertsogi Gotthard Ketleri portreed ja vappi kandva kuldmündiga. Ketler lasi selliseid münte 16. sajandil peetud Liivi sõja ajal Tallinnas valmis lüüa mõnikümmend tükki. Väikese koguse pärast olid mündid haruldased juba siis.

Leiti Hollandi rannalt

Kuni tänavu kevadeni teati, et Ketleri kuldmünte on maailmas järel vaid kaks: üks Peterburis Ermitaazhis ning teine Stockholmis erakogus. Hollandis mererannas jalutanud mees tõi aga enda teadmata päevavalgele kolmandagi ordumeistri kuldmündi.

Esialgu polevat hollandlane osanud midagi arvata kuldsest leiust, mille otsa ta rannas juhuslikult komistas. Mündilt maha loetud sõna «Ketler» internetis otsingusse lüües, sattus ta aga Viljandi muuseumi koduleheküljele. Sealt juhatati hollandlane juba Tallinnas asuvasse ajaloomuuseumi.

Pärast seda kui münditeadlane Leimus sai Hollandist kätte ka pildid, oli ta veendunud, et tegemist on haruldase Ketleri kuldmündiga. Veelgi enam, kõik viitas sellele, et tegemist on Tallinnas löödud mündiga.

Leimus rääkis, et esialgu oli mees valmis mündi Eesti muuseumile ka väiksema summa eest müüma. Tõenäoliselt kogus ta aga seejärel veel omal käel infot, sai leiu tõelisest väärtusest aimu ning pani mündi oksjonile.

Ketleri münti kohutavalt haruldaseks nimetav Leimus märkis, et oksjonist kuuldes ei jäänudki muuseumil muud üle, kui hakata raha väljastpoolt oma maja otsima. «Otsustasime, et me siiski üritame oksjonil kaasa teha, sest mündi koht on Eestis,» sõnas ta. «Tegelikult on kõik väga lihtne - kel raha on, see ostab.»

Keskpank mõtleb

Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Kaja Kell möönis eile, et pank on mündist täiesti teadlik, kuid pole otsustanud, kas püüab seda Eestisse osta või mitte.

Eesti Panga rahamuuseum on seni keskendunud vaid Eesti raha ja panga käekäigule 20. sajandil, kogudes kokku nii erinevaid maksevahendeid, fotosid, rahaplaate kui ka filmikroonikat.

Rahamuuseumi üks väärtuslikemaid varasid on II maailmasõja eelne 10-krooniste rahatähtede vasest trükiplaat, mis leiti kaks aastat tagasi panga varakambrisse tehtud peidikust.

Senine lähiajaloole keskendumine ei välista aga Kaja Kella sõnul võimalust, et rahamuuseum pöörab millalgi pilgu ka kaugemasse minevikku.

Marko Püüa
marko.pyya@postimees.ee