Muinsuskaitseamet algatas menetluse müüki pandud ehete päritolu väljaselgitamiseks.
Osta.ee oksjonil on müügis paarkümmend muinasaegset ehet, mis
viitavad muinsuskaitseameti spetsialisti hinnangul hauapanustele. Nende
müüja varjub kasutajanime Petr 1 taha ja märgib oma asukohaks
Ida-Virumaa. Tema ülejäänud oksjonitel on müügiks vanad mündid. Need
asjaolud kokku viitavad, et tegu võib olla metallidetektoriga jahti
pidava „hobiarheoloogiga”, kes võis avastada muinasaegse haua ja selle
siis rüüstata. Kultuuriväärtuslike leidude loata müük on seadusega
keelatud ja selle eest võib kuni viieks aastaks vangi minna.Eesti Päevaleht teatas oksjonist muinsuskaitseametile, kust
kinnitati, et leid ei üllata. „Me jälgime, mis Osta.ee-s toimub ja kui
on ebaseadusliku müügi kahtlus, siis oleme esitanud politseile avaldusi.
Politsei menetleb neid ning selgitab välja isikud, kes
kultuuriväärtuslikke leide müüvad. Menetlusi on alustatud omastamise
paragrahvi alusel, kuna kultuuriväärtuslikud leiud kuuluvad leidmise
hetkest riigile,” selgitas muinsuskaitseameti õigusnõunik Liisi Mets.
„Meil on väga kahju selliseid asju näha ja leida ning me ei soovi üldse
sellist menetlust, sest tegelikult on olemas süsteem, kus maksame
leiutasu taolise leiu leidjale,” lisas ta.
Arheoloogilised esemed
„Konkreetse
Osta.ee juhtumi kohta võib öelda niipalju, et tegemist on
arheoloogiliste esemetega: erinevad naastud, ambsõlg, ripatsid,
kuudisekujuline keti vahelüli, rihma otsikud jne. Enamik esemetest
kuulub kindlasti muinasaega. Täpsemad dateeringud selguvad edasise
hindamise käigus,” ütles muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor
Armin Rudi. Esemete leidja ei ole muinsuskaitseametiga ühendust võtnud
ja seega pole praegu teada, kust ehted on leitud. Vaneminspektor Rudi
oletab, et need on saadud Põhja-Eestist ja ilmselt võetud hauast.
„Arheoloogilises aineses seostuvad sellised esemed peamiselt matustega,”
selgitas ta. Õnneks ei ole tegu unikaalsete esemetega, mille puhul
oleks leiupaiga dokumenteerimata avamisest suur kahju.
„Esialgse
vaatluse põhjal võib öelda, et Eesti arheoloogilises materjalis on
enamusel antud leidudest analoogid olemas,” kinnitas vaneminspektor.
„Arvestades selle müüja ülejäänud oksjoneid, võib oletada, et leiud on
saadud metallidetektoriga. Juhul kui leiab kinnitust, et tegemist on
kultuuriväärtusega leiu omavolilise leiukohast eemaldamisega, sellest
mitte teatamisega ja ka mälestise rikkumisega, on muinsuskaitseseadust
rikutud ning tekitatud kahju arheoloogiapärandile,” lisas ta.
Põhja
prefektuuri pressiesindaja Andres Sanga sõnul on selliseid menetlusi
prefektuuris harva ja kuna kultuuriväärtuslike leidude asjus peetud
menetluste kohta eraldi statistikat ei tehta, on võimatu öelda, kui
palju selliseid juhtumeid viimastel aastatel ette on tulnud. Kui
kultuuriväärtusliku leiu riigile teatamata endale võtmise ja/või
müümisega on muinsuskaitseseadust rikutud, saab seda karistada
karistusseadustiku omastamisparagrahviga, mis võimaldab määrata nii
rahatrahvi kui ka saata süüdlase kuni viieks aastaks vangi.
Metallidetektoriga leiti viimaste aastate suurim hõbeaare
Eesti
Ekspress kirjutas 2010. aastal, et detektori kasutaja leidis Harjumaal
endiselt kolhoosipõllult viimase aja suurima hõbeaarde. Aus leidja
kutsus kohale arheoloogid. Leitud ehtekatked juhatasid nad
senitundmatule kalmele. Eesti ajaloomuuseumi numismaatikud hindasid
lõpuks, et leitu oli Eesti viimase 30 aasta suurim viikingiaegne aare