Sõrmkübarate emand hoiab kaht tuhandet aastat ajalugu
Mida veel kui mitte sõrmkübaraid võiks koguda naine, kes on 40 aastat õmblusnõelaga leiba teeninud.
Rahvusooper Estonia õmblejanna Tiia Ermi kollektsioon on eriline ja imeline.
Eriline seetõttu, et sõrmkübarate kogujaid pole Eestis just palju. Ning imeline sellepärast, et need pole lihtsalt plastist, portselanist, metallist või savist ülitarvilikud õmbleja näpukaitsed, mille kasutamise ajalugu ulatub kahe tuhande aasta taha. Tiia sõrmkübaratel on igaühel ka oma lugu rääkida. Nii kaugetest päritolumaadest, Estonia artistidest kui ka lavastajatest, kes need kinkinud.
Ühte kasvanud
Neiupõlves, kui Tiia Tallinna saabus, kinkis toonane korteriperenaine talle hõbedast sõrmkübara. See kulus tööd tehes auklikuks. Vene ajal kogus Tiia metallist sõrmkübaraid, aga need hakkasid roostetama. Praegune kollektsioon on peamiselt portselanist.
Kord Balti jaamas piletikassa sabas seistes mõtles Tiia, et kes küll vastu piletiletti nii hirmsasti kopsib. Siis avastas ta oma näpust sinna kogemata ununenud metallist sõrmkübara, mis kolks ja kolks vastu letti käis. Tiia on tõesti sõrmkübaratega ühte kasvanud.
Vaata DELFI videot! Tiia Erm räägib, kuidas tema huvi sõrmkübarate vastu alguses sai.
Mida veel kui mitte sõrmkübaraid võiks koguda naine, kes on 40 aastat õmblusnõelaga leiba teeninud.
Rahvusooper Estonia õmblejanna Tiia Ermi kollektsioon on eriline ja imeline.
Eriline seetõttu, et sõrmkübarate kogujaid pole Eestis just palju. Ning imeline sellepärast, et need pole lihtsalt plastist, portselanist, metallist või savist ülitarvilikud õmbleja näpukaitsed, mille kasutamise ajalugu ulatub kahe tuhande aasta taha. Tiia sõrmkübaratel on igaühel ka oma lugu rääkida. Nii kaugetest päritolumaadest, Estonia artistidest kui ka lavastajatest, kes need kinkinud.
Ühte kasvanud
Neiupõlves, kui Tiia Tallinna saabus, kinkis toonane korteriperenaine talle hõbedast sõrmkübara. See kulus tööd tehes auklikuks. Vene ajal kogus Tiia metallist sõrmkübaraid, aga need hakkasid roostetama. Praegune kollektsioon on peamiselt portselanist.
Kord Balti jaamas piletikassa sabas seistes mõtles Tiia, et kes küll vastu piletiletti nii hirmsasti kopsib. Siis avastas ta oma näpust sinna kogemata ununenud metallist sõrmkübara, mis kolks ja kolks vastu letti käis. Tiia on tõesti sõrmkübaratega ühte kasvanud.
Vaata DELFI videot! Tiia Erm räägib, kuidas tema huvi sõrmkübarate vastu alguses sai.
