Automudelitest võib kasvada pensionifond
Vahtkummist Vigri ja mõni automudel mõõtkavas 1:43 olid veel paarkümmend aastat tagasi paljudes kodudes uhkelt vitriinkapis. Nüüd on Nõukogude Liidu autotööstuse toodangust ajendatud mudelite kogumine saanud paljudele meestele tõsiseks hobiks.
Kõige levinum mudel oli omal ajal must ja läikiv esindusauto Gaz-13 ehk rahvakeeli Tšaika. Sellele järgnesid argisemad masinad, nagu Moskvitšid, Žigulid, Volgad ja Kamazid.
Tavapäraselt hoiti mudeleid kenasti karbis ja klaasi taga. Siiski ei takistanud see paljusid poisse, kes soovisid mudelitega mängida ja neid laiali lammutada. Nii räägib automudelite koguja Kalev Saar, kellel esimesest isiklikust mudelist, mille ema kunagi Venemaalt tõi, on näidata vaid esiosa, millest on ära tunda Zaporožets. Pisiku see istutas ja nüüd on ta oma isiklikku vitriini saanud esindusliku valiku nõukogude ajal tehtud autode mudelitest.
Innustus poisipõlvest
Teine automudelite koguja, Jaan Hallikas, meenutab, et tema kogu algas hoopiski ühest Volkswageni mudelist, mille ta sai koolipõlves. Esimene nõukogude mudel on valget värvi Moskvitš 426.
«Sealt see algas,» sõnas Hallikas. «Ega neid vene ajal väga võtta olnud. Kindel laks oli see, et kui maapoiss sai Tallinna, siis tuli käia kindel marsruut: Vene tänava otsas oli suveniiriputka, läbi tuli jalutada Viru tänava suveniiripoed. Aga kogu aeg ei olnud neid saada.»
Mudeleid sai hiljem juurde nii Leningradist (nüüd Peterburi) kui Moskvast. Eesti iseseisvumise ajaks oli kogus sadakond autot, aga siis tuli paus. Uue tõuke kogumiseks andis internet.
Saar märkis, et 1970. ja 1980. aastatel toodeti Nõukogude Liidus väga suurel hulgal erinevaid mudeleid, põhiliselt mõõtkavas 1:43, ja tänapäeval on need mudelid vägagi hinnatud. Automudelite mõõtkavu on teisigi.
Tema kogus on üle saja vene mudeli, lemmikuteks on Lada Niva ja Raf Latvija. «Niva on hinnatud mudel seetõttu, et see on väga detailirikas,» sõnas Saar.
«Sõbrad on ette heitnud, et mudelitele kulunud raha eest saaks osta vähemalt ühe korraliku mudeli mõõtkavas 1:1, aga enne ei saa kogumist lõpetada, kui üks suur lemmik, Rafi kiirabi, on olemas,» rääkis Saar.
Sõltuvalt mudeli vanusest ja seisukorrast võib hind kõikuda 10 eurost paarisaja euroni või ka kõrgemale. Hiljaaegu müüd oksjonil Zil-115 hinnaga ligi 500 eurot.
Saare teada on kogujate hulgas väga erinevate elualade inimesi, juristidest sõjaväelasteni, ja et mõni kollektsioon on tõepoolest pensionisamba eest või lubaks osta kasvõi pool maja.
Koguma asudes on vaja tunda peensusi ja nendest võivad kogujad lõputult rääkida. Näiteks on vanematel mudelitel põhja all seerianumber, mille alguses on täht A. A-14 on Volgad, A-15 laialt levinud Tšaikad jne.
Vanematel mudelitel on põhi metallist ja päritolumaa kirjas vene keeles, uuematel on sama info inglise keeles ja põhjad võivad olla plastist.
Saar ja Hallikas õpetavad, et väärtuslikud ei ole üksnes vanad mudelid, vaid ka nende pakendid. Vanemate mudelite karpidesse on löödud tempel, millelt saab lugeda valmistamise aja.
Vanade mudelite põhiline väärtus seisneb selles, et neid enam ei toodeta ja nende hulk väheneb, ütles Saar. Nõudlust nende mudelite järele on aga endise Nõukogude Liidu aladel jätkuvalt. Seda on väga hästi ära tabanud mitmed Hiina mudelitootjad, kes pakuvad väga laias valikus, mitmesuguste teisenditena ja erinevates tiraažides kõikvõimalikke mudeleid masinatest, mida kunagi Nõukogude Liidus toodetud. Paiguti on need palju detailirikkamadki kui omal ajal Venemaal tehtud.
Vanade vene mudelite puhul on aga üks risk, mida kogujad nimetavad tsingikatkuks. Nimelt on mõned mudelid väga kehvast sulamist, mis ajapikku mõraneb ja mudel variseb koost. Kuigi katk, ei ole see nakkushaigus, pigem pärilik.
Kui palju erinevaid mudeleid on toodetud, sellele on raske vastust anda. Lisaks masstoodangule on valmistatud ka väikese tiraažiga mudeleid, mõnda sadakond, mõnda veelgi vähem. Näiteks Saare kogus on Raf-bussi mudeli baasil käsitsi detailiseeritud reanimobiil – see on unikaalne eksemplar.
Erinevad lähtekohad
Hallikas ütleb, et kogumisel on väga erinevaid lähtekohti. «Mõni korjab kõiki vene autosid, ükskõik kes on tootja, ükskõik mis värvi see auto on. On selliseid, kes koguvad seeriaid või koguvad ainult rohelist värvi autosid,» selgitas ta. «Minu põhimõte on, et oleks kogu mudelivalik, näitaks Ladad alates 01st kuni viimasteni, mis on tehaseväravast välja veerenud. Mul on üle 60 Moskvitši, aga kordusi peaaegu ei ole: 400, 401, 402, 403, 423 410, 412, 408, 407, noh ja 426, 427, 433, 434 ... Mõnda tänaval ehk ei ole nähtudki, nagu 415.»
Tasub tähele panna, et praegu maapoodideski leitavad Hiinas tehtud mudelid ei ole sama väärtusega kui mitukümmend aastat vanad mudelid. Kuid see ei tähenda, et Hiinas valminud mudelid kindlasti odavad oleksid.
Näiteks on Eesti mudelikogujate algatusel tellitud Tallinna-Leningradi liinil sõitnud buss Zis-127 mudel, mille hind küünib üle saja euro.
Käsitöötiraažis on valminud Tartu politsei kirjadega Vaz-2108.
Eesti mudelikogujate foorumis on just praegu uueks põnevaks teemaks Tartu tuletõrje kirjades Zil-130 tellimine. Eritellimusel loodav mudel valmib Hiinas vanade fotode alusel ja peaks tulema üpris tõetruu.
Vahtkummist Vigri ja mõni automudel mõõtkavas 1:43 olid veel paarkümmend aastat tagasi paljudes kodudes uhkelt vitriinkapis. Nüüd on Nõukogude Liidu autotööstuse toodangust ajendatud mudelite kogumine saanud paljudele meestele tõsiseks hobiks.
Kõige levinum mudel oli omal ajal must ja läikiv esindusauto Gaz-13 ehk rahvakeeli Tšaika. Sellele järgnesid argisemad masinad, nagu Moskvitšid, Žigulid, Volgad ja Kamazid.
Tavapäraselt hoiti mudeleid kenasti karbis ja klaasi taga. Siiski ei takistanud see paljusid poisse, kes soovisid mudelitega mängida ja neid laiali lammutada. Nii räägib automudelite koguja Kalev Saar, kellel esimesest isiklikust mudelist, mille ema kunagi Venemaalt tõi, on näidata vaid esiosa, millest on ära tunda Zaporožets. Pisiku see istutas ja nüüd on ta oma isiklikku vitriini saanud esindusliku valiku nõukogude ajal tehtud autode mudelitest.
Innustus poisipõlvest
Teine automudelite koguja, Jaan Hallikas, meenutab, et tema kogu algas hoopiski ühest Volkswageni mudelist, mille ta sai koolipõlves. Esimene nõukogude mudel on valget värvi Moskvitš 426.
«Sealt see algas,» sõnas Hallikas. «Ega neid vene ajal väga võtta olnud. Kindel laks oli see, et kui maapoiss sai Tallinna, siis tuli käia kindel marsruut: Vene tänava otsas oli suveniiriputka, läbi tuli jalutada Viru tänava suveniiripoed. Aga kogu aeg ei olnud neid saada.»
Mudeleid sai hiljem juurde nii Leningradist (nüüd Peterburi) kui Moskvast. Eesti iseseisvumise ajaks oli kogus sadakond autot, aga siis tuli paus. Uue tõuke kogumiseks andis internet.
Saar märkis, et 1970. ja 1980. aastatel toodeti Nõukogude Liidus väga suurel hulgal erinevaid mudeleid, põhiliselt mõõtkavas 1:43, ja tänapäeval on need mudelid vägagi hinnatud. Automudelite mõõtkavu on teisigi.
Tema kogus on üle saja vene mudeli, lemmikuteks on Lada Niva ja Raf Latvija. «Niva on hinnatud mudel seetõttu, et see on väga detailirikas,» sõnas Saar.
«Sõbrad on ette heitnud, et mudelitele kulunud raha eest saaks osta vähemalt ühe korraliku mudeli mõõtkavas 1:1, aga enne ei saa kogumist lõpetada, kui üks suur lemmik, Rafi kiirabi, on olemas,» rääkis Saar.
Sõltuvalt mudeli vanusest ja seisukorrast võib hind kõikuda 10 eurost paarisaja euroni või ka kõrgemale. Hiljaaegu müüd oksjonil Zil-115 hinnaga ligi 500 eurot.
Saare teada on kogujate hulgas väga erinevate elualade inimesi, juristidest sõjaväelasteni, ja et mõni kollektsioon on tõepoolest pensionisamba eest või lubaks osta kasvõi pool maja.
Koguma asudes on vaja tunda peensusi ja nendest võivad kogujad lõputult rääkida. Näiteks on vanematel mudelitel põhja all seerianumber, mille alguses on täht A. A-14 on Volgad, A-15 laialt levinud Tšaikad jne.
Vanematel mudelitel on põhi metallist ja päritolumaa kirjas vene keeles, uuematel on sama info inglise keeles ja põhjad võivad olla plastist.
Saar ja Hallikas õpetavad, et väärtuslikud ei ole üksnes vanad mudelid, vaid ka nende pakendid. Vanemate mudelite karpidesse on löödud tempel, millelt saab lugeda valmistamise aja.
Vanade mudelite põhiline väärtus seisneb selles, et neid enam ei toodeta ja nende hulk väheneb, ütles Saar. Nõudlust nende mudelite järele on aga endise Nõukogude Liidu aladel jätkuvalt. Seda on väga hästi ära tabanud mitmed Hiina mudelitootjad, kes pakuvad väga laias valikus, mitmesuguste teisenditena ja erinevates tiraažides kõikvõimalikke mudeleid masinatest, mida kunagi Nõukogude Liidus toodetud. Paiguti on need palju detailirikkamadki kui omal ajal Venemaal tehtud.
Vanade vene mudelite puhul on aga üks risk, mida kogujad nimetavad tsingikatkuks. Nimelt on mõned mudelid väga kehvast sulamist, mis ajapikku mõraneb ja mudel variseb koost. Kuigi katk, ei ole see nakkushaigus, pigem pärilik.
Kui palju erinevaid mudeleid on toodetud, sellele on raske vastust anda. Lisaks masstoodangule on valmistatud ka väikese tiraažiga mudeleid, mõnda sadakond, mõnda veelgi vähem. Näiteks Saare kogus on Raf-bussi mudeli baasil käsitsi detailiseeritud reanimobiil – see on unikaalne eksemplar.
Erinevad lähtekohad
Hallikas ütleb, et kogumisel on väga erinevaid lähtekohti. «Mõni korjab kõiki vene autosid, ükskõik kes on tootja, ükskõik mis värvi see auto on. On selliseid, kes koguvad seeriaid või koguvad ainult rohelist värvi autosid,» selgitas ta. «Minu põhimõte on, et oleks kogu mudelivalik, näitaks Ladad alates 01st kuni viimasteni, mis on tehaseväravast välja veerenud. Mul on üle 60 Moskvitši, aga kordusi peaaegu ei ole: 400, 401, 402, 403, 423 410, 412, 408, 407, noh ja 426, 427, 433, 434 ... Mõnda tänaval ehk ei ole nähtudki, nagu 415.»
Tasub tähele panna, et praegu maapoodideski leitavad Hiinas tehtud mudelid ei ole sama väärtusega kui mitukümmend aastat vanad mudelid. Kuid see ei tähenda, et Hiinas valminud mudelid kindlasti odavad oleksid.
Näiteks on Eesti mudelikogujate algatusel tellitud Tallinna-Leningradi liinil sõitnud buss Zis-127 mudel, mille hind küünib üle saja euro.
Käsitöötiraažis on valminud Tartu politsei kirjadega Vaz-2108.
Eesti mudelikogujate foorumis on just praegu uueks põnevaks teemaks Tartu tuletõrje kirjades Zil-130 tellimine. Eritellimusel loodav mudel valmib Hiinas vanade fotode alusel ja peaks tulema üpris tõetruu.
