Väike-Maarja koduloohuviline on endale varunud märkimisväärse apteegiantiigi kogu
Väike-Maarja vallas Tisleri talus elav koduloohuviline Hanno Tamm on oma sõnul 1965. aastast alates teadlikult kogunud ja säilitanud väärtuslikku vanavara - eeskätt Eesti talukultuuriga seotud esemeid. Nähes, kuidas kolhoosikorra ajal endised talumajapidamised hääbuma hakkasid, püüdis ta talus kasvanuna teadlikult olulisemaid asju alles hoida.
Ta käis ka ümbruskonnas lahtiste silmadega ringi ja huvitus taludes kasutusel olnud esemetest. Osa asju leidis ta isegi prügimäelt, sest vana kraam, mis enam suuremat kasutust ei leidnud, jäi jalgu ja visati lihtsalt minema. Hanno Tamm aga korjas üleliigseks muutunud asjad kokku, puhastas, harjas ja restaureeris neid ning võib nüüd neist leidudest siirast rõõmu tunda.
Aastakümnetega on Hanno Tamm teinud ära ütlemata väärt töö. Ta on päästnud hävimisest suurel hulgal taluajalooga seotud esemeid ning hoiab ja säilitab neid tulevastele põlvkondadele.
Hanno Tamm oskab hinnata ja näha eranditult iga eseme unikaalsust ja pea iga eseme kohta oskab ta rääkida ka loo - kus talus see kasutusel oli, mida sellega tehti ja milleks kasutati ning ka seda, kuidas ja kelle kaudu see temani jõudis.
Tisleri talus on tema esivanemate juured. See talu on aidanud mitmeid põlvkondi üle erinevatest aegadest. Nüüdseks on Hanno Tamm Mustvee vene soost ehitusmeistrite poolt 1911. aastal ehitatud pika talu kõrvalhoone täitnud hindamatu varaga.
Varamu sisaldab väga palju erinevat liiki talukraami. Kirveidki on näiteks nii palju, et neist on õnnestunud taluõuele lausa omaette näitus kokku panna. Neid on seal erinevatest aegadest, erineva kuju ja erineva otstarbega. Mõni neist on vähem, mõni rohkem kulunud, paljudega aga on seotud ka Hanno Tamme enda isiklikud töötegemise mälestused, mõnega lausa lapsepõlvest peale. Nende seas on kirveid, mis teeninud Tisleri talu enam kui seitsme aastakümne vältel, aga on ka hilisemaid.
Väike-Maarja vallas Tisleri talus elav koduloohuviline Hanno Tamm on oma sõnul 1965. aastast alates teadlikult kogunud ja säilitanud väärtuslikku vanavara - eeskätt Eesti talukultuuriga seotud esemeid. Nähes, kuidas kolhoosikorra ajal endised talumajapidamised hääbuma hakkasid, püüdis ta talus kasvanuna teadlikult olulisemaid asju alles hoida.
Ta käis ka ümbruskonnas lahtiste silmadega ringi ja huvitus taludes kasutusel olnud esemetest. Osa asju leidis ta isegi prügimäelt, sest vana kraam, mis enam suuremat kasutust ei leidnud, jäi jalgu ja visati lihtsalt minema. Hanno Tamm aga korjas üleliigseks muutunud asjad kokku, puhastas, harjas ja restaureeris neid ning võib nüüd neist leidudest siirast rõõmu tunda.
Aastakümnetega on Hanno Tamm teinud ära ütlemata väärt töö. Ta on päästnud hävimisest suurel hulgal taluajalooga seotud esemeid ning hoiab ja säilitab neid tulevastele põlvkondadele.
Hanno Tamm oskab hinnata ja näha eranditult iga eseme unikaalsust ja pea iga eseme kohta oskab ta rääkida ka loo - kus talus see kasutusel oli, mida sellega tehti ja milleks kasutati ning ka seda, kuidas ja kelle kaudu see temani jõudis.
Tisleri talus on tema esivanemate juured. See talu on aidanud mitmeid põlvkondi üle erinevatest aegadest. Nüüdseks on Hanno Tamm Mustvee vene soost ehitusmeistrite poolt 1911. aastal ehitatud pika talu kõrvalhoone täitnud hindamatu varaga.
Varamu sisaldab väga palju erinevat liiki talukraami. Kirveidki on näiteks nii palju, et neist on õnnestunud taluõuele lausa omaette näitus kokku panna. Neid on seal erinevatest aegadest, erineva kuju ja erineva otstarbega. Mõni neist on vähem, mõni rohkem kulunud, paljudega aga on seotud ka Hanno Tamme enda isiklikud töötegemise mälestused, mõnega lausa lapsepõlvest peale. Nende seas on kirveid, mis teeninud Tisleri talu enam kui seitsme aastakümne vältel, aga on ka hilisemaid.
Kirved väärivad tähelepanu ka seetõttu, et nad on inimkonnale olnud ühed vanemad ja väga olulised töövahendid, nagu saed ja haamridki, mida samuti on seal näha väga erisuguseid. Näiteks tutvustas ja demonstreeris Hanno Tamm neist üht omapärasemat, siinkandis kasutusel olnud paekivi löömise haamrit.
Kollektsioon on tõesti rikkalik. Seal leidub tavalisi ja vähem tavalisi asju, aga leidub rohkesti ka niisuguseid, mille otstarvet annab esialgu kohe mõistatada ja mõne otstarvet ei mõtlegi välja. On ka päris vanu asju, näiteks lähkrid. Ühe kaselaastust märsi vanus aga ulatub koguni 150 aastani. Kuna vanaisa oli sepp, on näha ka veel 19. sajandist pärit sepatööriistu. Muu vara seas leidub erinevates riikides valmistatud sõjaväevarustustki: saapaid, sõduri vöötaskuid jne.
Peale taluga seotud esemete kogub Hanno Tamm ka palju muud väärtuslikku, muu seas apteegiantiiki. See on üsna spetsiifiline tegevus ja võib arvata, et tema juures on üks Eesti märkimisväärsemaid apteegiantiigi kogusid.
Mõni ese on seal eriti unikaalne. Näiteks Oskar Lutsu teoste ekraniseeringutes kasutatud kenasti restaureeritud Paunvere vana apteegi rohuriiul või sama päritolu Böömi kristall. Ühe oma apteegiantiigi kollektsiooni väga väärtusliku eseme - Müüriku Hoffmannitele kuulunud kaevuveefi ltri - on Hanno Tamm deponeerinud eksponeerimiseks Väike-Maarja muuseumile ja kõigil huvilistel on võimalik sellele seal pilk peale heita.
Oma pikale kollektsioneerimisajale tagasi mõeldes ütles Hanno Tamm: „Kahetsen, et ei märganud kohe, 1960. aastatel koguda taludest kokku kodukootud viljakotte. Igal talul olid viljakotid omamoodi, sisaldasid erinevaid triipmustreid ja mõnel ka tunnusmärke. Siis oli peredes neid kotte veel järel, need olid kasutuses ning nendest oleks saanud väärtusliku ja lausa unikaalse kollektsiooni." Praegu on tal huvilistele näidata vaid Tisleri talule iseloomulikke viljakotte, aga suur väärtus on nendelgi.
Hanno Tamme juures on õppekäikudel käinud ka õpilased. On selgi õppeaastal kokkulepe Väike-Maarja gümnaasiumi ajalooõpetaja Kristi Põdraga, et mindaks selle rikkaliku varamuga tutvuma. Seal on, mida vaadata, eriti veel, kui giidiks on südamega asja juures olev Hanno Tamm ise, kes teab ja oskab iga asja juurde ka huvitava ja kaasakiskuva loo rääkida.
Väike-Maarja vallas Tisleri talus elav koduloohuviline Hanno Tamm on oma sõnul 1965. aastast alates teadlikult kogunud ja säilitanud väärtuslikku vanavara - eeskätt Eesti talukultuuriga seotud esemeid. Nähes, kuidas kolhoosikorra ajal endised talumajapidamised hääbuma hakkasid, püüdis ta talus kasvanuna teadlikult olulisemaid asju alles hoida.
Ta käis ka ümbruskonnas lahtiste silmadega ringi ja huvitus taludes kasutusel olnud esemetest. Osa asju leidis ta isegi prügimäelt, sest vana kraam, mis enam suuremat kasutust ei leidnud, jäi jalgu ja visati lihtsalt minema. Hanno Tamm aga korjas üleliigseks muutunud asjad kokku, puhastas, harjas ja restaureeris neid ning võib nüüd neist leidudest siirast rõõmu tunda.
Aastakümnetega on Hanno Tamm teinud ära ütlemata väärt töö. Ta on päästnud hävimisest suurel hulgal taluajalooga seotud esemeid ning hoiab ja säilitab neid tulevastele põlvkondadele.
Hanno Tamm oskab hinnata ja näha eranditult iga eseme unikaalsust ja pea iga eseme kohta oskab ta rääkida ka loo - kus talus see kasutusel oli, mida sellega tehti ja milleks kasutati ning ka seda, kuidas ja kelle kaudu see temani jõudis.
Tisleri talus on tema esivanemate juured. See talu on aidanud mitmeid põlvkondi üle erinevatest aegadest. Nüüdseks on Hanno Tamm Mustvee vene soost ehitusmeistrite poolt 1911. aastal ehitatud pika talu kõrvalhoone täitnud hindamatu varaga.
Varamu sisaldab väga palju erinevat liiki talukraami. Kirveidki on näiteks nii palju, et neist on õnnestunud taluõuele lausa omaette näitus kokku panna. Neid on seal erinevatest aegadest, erineva kuju ja erineva otstarbega. Mõni neist on vähem, mõni rohkem kulunud, paljudega aga on seotud ka Hanno Tamme enda isiklikud töötegemise mälestused, mõnega lausa lapsepõlvest peale. Nende seas on kirveid, mis teeninud Tisleri talu enam kui seitsme aastakümne vältel, aga on ka hilisemaid.
Väike-Maarja vallas Tisleri talus elav koduloohuviline Hanno Tamm on oma sõnul 1965. aastast alates teadlikult kogunud ja säilitanud väärtuslikku vanavara - eeskätt Eesti talukultuuriga seotud esemeid. Nähes, kuidas kolhoosikorra ajal endised talumajapidamised hääbuma hakkasid, püüdis ta talus kasvanuna teadlikult olulisemaid asju alles hoida.
Ta käis ka ümbruskonnas lahtiste silmadega ringi ja huvitus taludes kasutusel olnud esemetest. Osa asju leidis ta isegi prügimäelt, sest vana kraam, mis enam suuremat kasutust ei leidnud, jäi jalgu ja visati lihtsalt minema. Hanno Tamm aga korjas üleliigseks muutunud asjad kokku, puhastas, harjas ja restaureeris neid ning võib nüüd neist leidudest siirast rõõmu tunda.
Aastakümnetega on Hanno Tamm teinud ära ütlemata väärt töö. Ta on päästnud hävimisest suurel hulgal taluajalooga seotud esemeid ning hoiab ja säilitab neid tulevastele põlvkondadele.
Hanno Tamm oskab hinnata ja näha eranditult iga eseme unikaalsust ja pea iga eseme kohta oskab ta rääkida ka loo - kus talus see kasutusel oli, mida sellega tehti ja milleks kasutati ning ka seda, kuidas ja kelle kaudu see temani jõudis.
Tisleri talus on tema esivanemate juured. See talu on aidanud mitmeid põlvkondi üle erinevatest aegadest. Nüüdseks on Hanno Tamm Mustvee vene soost ehitusmeistrite poolt 1911. aastal ehitatud pika talu kõrvalhoone täitnud hindamatu varaga.
Varamu sisaldab väga palju erinevat liiki talukraami. Kirveidki on näiteks nii palju, et neist on õnnestunud taluõuele lausa omaette näitus kokku panna. Neid on seal erinevatest aegadest, erineva kuju ja erineva otstarbega. Mõni neist on vähem, mõni rohkem kulunud, paljudega aga on seotud ka Hanno Tamme enda isiklikud töötegemise mälestused, mõnega lausa lapsepõlvest peale. Nende seas on kirveid, mis teeninud Tisleri talu enam kui seitsme aastakümne vältel, aga on ka hilisemaid.
Kirved väärivad tähelepanu ka seetõttu, et nad on inimkonnale olnud ühed vanemad ja väga olulised töövahendid, nagu saed ja haamridki, mida samuti on seal näha väga erisuguseid. Näiteks tutvustas ja demonstreeris Hanno Tamm neist üht omapärasemat, siinkandis kasutusel olnud paekivi löömise haamrit.
Kollektsioon on tõesti rikkalik. Seal leidub tavalisi ja vähem tavalisi asju, aga leidub rohkesti ka niisuguseid, mille otstarvet annab esialgu kohe mõistatada ja mõne otstarvet ei mõtlegi välja. On ka päris vanu asju, näiteks lähkrid. Ühe kaselaastust märsi vanus aga ulatub koguni 150 aastani. Kuna vanaisa oli sepp, on näha ka veel 19. sajandist pärit sepatööriistu. Muu vara seas leidub erinevates riikides valmistatud sõjaväevarustustki: saapaid, sõduri vöötaskuid jne.
Peale taluga seotud esemete kogub Hanno Tamm ka palju muud väärtuslikku, muu seas apteegiantiiki. See on üsna spetsiifiline tegevus ja võib arvata, et tema juures on üks Eesti märkimisväärsemaid apteegiantiigi kogusid.
Mõni ese on seal eriti unikaalne. Näiteks Oskar Lutsu teoste ekraniseeringutes kasutatud kenasti restaureeritud Paunvere vana apteegi rohuriiul või sama päritolu Böömi kristall. Ühe oma apteegiantiigi kollektsiooni väga väärtusliku eseme - Müüriku Hoffmannitele kuulunud kaevuveefi ltri - on Hanno Tamm deponeerinud eksponeerimiseks Väike-Maarja muuseumile ja kõigil huvilistel on võimalik sellele seal pilk peale heita.
Oma pikale kollektsioneerimisajale tagasi mõeldes ütles Hanno Tamm: „Kahetsen, et ei märganud kohe, 1960. aastatel koguda taludest kokku kodukootud viljakotte. Igal talul olid viljakotid omamoodi, sisaldasid erinevaid triipmustreid ja mõnel ka tunnusmärke. Siis oli peredes neid kotte veel järel, need olid kasutuses ning nendest oleks saanud väärtusliku ja lausa unikaalse kollektsiooni." Praegu on tal huvilistele näidata vaid Tisleri talule iseloomulikke viljakotte, aga suur väärtus on nendelgi.
Hanno Tamme juures on õppekäikudel käinud ka õpilased. On selgi õppeaastal kokkulepe Väike-Maarja gümnaasiumi ajalooõpetaja Kristi Põdraga, et mindaks selle rikkaliku varamuga tutvuma. Seal on, mida vaadata, eriti veel, kui giidiks on südamega asja juures olev Hanno Tamm ise, kes teab ja oskab iga asja juurde ka huvitava ja kaasakiskuva loo rääkida.
