Esmaspäeval tutvustatud 2000 Eesti krooni kümnenda aasta päeva puhul välja antud meenemünti osteti vaatamata mündi 1500-kroonisele hinnale ära kahe päevaga.
Eesti Panga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul osteti esmaspäeval kolme tunniga 700 münti, teisel müügipäeval osteti ära kõik ülejäänud mündid. Tootsi sõnul uskus pank, et müntide vastu on suur huvi, aga nende menu ületas ootused. Münte keskpank juurde ei telli.
Tootsi sõnul on praegu siiski võimalik osta ka kõiki teisi kuldmünte, saadavalt on 15,65-kroonise nominaalväärtusega euro-tuleku puhul loodud kuldmünt ning Eesti Vabariigi aastapäeva puhul vermitud kuldmünt.
Eesti müntidest huvituva demograafi Kalev Katuse sõnul paneb ta müntide nii kiiret läbimüüki imeks. «Kavatsesin mündi osta mõne nädala pärast, see on nüüd küll halb uudis.»
Katuse sõnul ei saa 2000-mündist tiraazhi pidada väikeseks, pigem on tegemist väikeriikide meenemündiseeriate puhul tubli keskmise tiraazhiga. Eesti Panga müntide väljastamine on tema kinnitusel pigem õnnestunud, sest neid ei anta välja liiga sageli.
«Kui nõudlus müntide järele on suur, siis järelikult on õiged need sündmused, mille puhul münt välja antakse,» lausus Katus, lisades, et teine võimalus oleks endale aru andmata vormida meenemünte igasuguste ilusate loomapiltide või sporditulemuste pärast.
Samuti kajastab münt olulist väärtust - järelikult on Eesti kroon kümne aasta jooksul olnud usaldusväärne. «Samasugust münti ei saaks kindlasti välja anda näiteks Argentina, Valgevene või Leedu,» tõdes Katus.
Tuntud demograaf on huvitunud vaid Eesti aladel käibel olnud müntidest ning ka siinsetest meenemüntidest.
Katuse kinnitusel aitavad Eestis käibinud mündid mõista paremini ajalugu.
